Pisut enam kui kolm päeva tagasi avas kaitseliidu kompanii pikaajalise juhtimise eest Järvamaa teenetemedali saanud Urmas Kõonurm facebooki lehekülje "Ei pagulastele". Videopostituse juurde, kus suur grupp inimesi ründas Rootsi politseiautosid, oli keegi Lembit Kerov kirjutanud: "Kasutage kuulipritsi... see aitab alati."

Urmas Kõonurm otsustas tuua paralleeli 1917. aastast, mil Peterburis kasutati Lenini käsul kuulipritse ja soomusautosid. "Nädalaga oli olukord lahendatud. Miski nelisada laipa oli ka. Ja kedagi ei kottinud," teatas Kõonurm, "tänapäeva uudiste levikukiirust arvestades peaks sellised olukorrad lahenema juba kolme päevaga kui riigivõim munad üles leiab."

ERR-i raadiouudistele ütles Kõonurrm, et ei näe oma postituse sisus viga.

"Ma ei ole kedagi sõimanud, solvanud. Tahaksin neile avaldustele tähelepanu pöörata ja on hea, et olete seda märganud. Tegelikult tahaksin tähelepanu riigivõimult," selgitas Kõonurm.

Kolme hooldekodu omava osaühing Häcke juht, tunnustatud abipolitseinik Ilmar Köök avas "Ei pagulastele" lehekülje reede hommikul kell kaheksa.

Postituse alla, mis viitas kreeka pagulaslaagrites toimuvatele seksuaalrünnakutele, kirjutas ta: "Need inimjätised ei tea isegi, mida tohivad, mida mitte!! Kõik kummi paati ja põhja."

Ilmar Köök ise ei usu, et tema postituses midagi valesti oleks.

"Ega seal pole ka arvatud kõigi kohta, vaid teatud kontingendi, näiteks ISIS-e, kes püüavad Euroopat õõnestada. Tavapõgenikud... on ju loomulik, et kõik sõja eest põgenevad ja nendest ei ole midagi halba oodata," rääkis Köök.

"Ei pagulastele" on ainult üks lehekülg mitmetest sarnastest ning ülaltoodud näited vaid üksikud, ning mitte sugugi kõige reljeefsemad väljavõtted.

Sama lehekülje kasutajate kohta valmiva teadustöö juhendaja, Tartu ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak tõdes, et lehekülje kasutajad suures osas ei tajugi oma avaldusi vihakõnena.

"Paljud leidsid, et vihakõne on hägune termin, mida kasutatakse kontekstis, kus ühe inimese arvamused ei meeldi teisele inimesele või grupile," selgitas Siibak.

Nimelt usuvad lehekülje kasutajad, et nemad räägivad tõtt, mida n-ö tavameedia ei pruugi avaldada. Siibaku hinnangul on agressiivsed kommenteerijad valmis oma nime ja näoga ka avalikult esinema seetõttu, et nad leiavad, et nende sõnum esindab pagulasdebatis lihtinimest.

Enda sõnumist erinevalt tajutakse teateid, mis tulevad traditsioonilisest meediast. "Need on sõnumid, mis on n-ö eliidi konstrueeritud sõnumid," sõnas Siibak.

"Ei pagulastele" lehel on ligi 16 000 jälgijat. Gerda Renteli bakalaureusetööst alguse saanud uurimuse käigus intervjueeritakse lehe aktiivsemaid kasutajaid. Mingit keskmist nende inimeste hulgas, kes tavameediat ei usalda ja eelistavad pagulastevastaseid Facebookilehekülgi, Siibaku sõnul välja tuua ei saagi.

"Need inimesed on hästierineva taustaga, nende seas on mehi ja naisi, vanuses 16 kuni 65, nad on erineva haridustasemega põhiharidusest kõrghariduseni," rääkis Siibak.