Kodukeemia kasutamine on Läänemerele sama ohtlik kui tööstus ja põllumajandus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Läänemeri. Autor/allikas: Vitaly Nevar/TASS/Scanpix

Mere peamisteks saasteallikateks peetakse tööstust ja põllumajandust, kuid kodukeemia kasutamine võib olla ökosüsteemile sama ohtlik, teatas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).

EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees selgitas, et peaaegu kogu vesi, mis maismaal saastub – olgu selleks sademevesi, jõgi, järv või põhjavesi – jõuab varem või hiljem Läänemerre ja viib reostuse sinna kaasa.

Keskkonnaministeeriumi 2014. aastal tellitud veekogumite uuringu kohaselt satub Eestis reoveepuhastitest kemikaale keskkonda aasta-aastalt vähem, kuid sarnaste osakeste kogus jõgedes on kasvanud.

"See tähendab, et kemikaalid ja toitained jõuavad keskkonda muid teid pidi – eelkõige tööstuse, põllumajanduse, aga ka inimeste hoolimatu tegutsemise tulemusena," sõnas Tarkmees.

Ülemaailmne probleem on mereprügi, millest kolmveerandi moodustab ära visatud ja väikesteks osakesteks lagunenud plastik, mida peavad mereloomad ekslikult toiduks.

"Sealhulgas jõuab TTÜ meresüsteemide instituudi andmetel igal aastal Läänemerre ka vähemalt 40 tonni aineosakesi, mis on pärit üksnes meie hügieenitoodetest ja pesuainetest. Mereprügis sisalduvad osakesed on mürgised nii loomadele kui ka inimestele. Mereloomade kaudu jõuavad ohtlikud ained tagasi ka inimeste toidulauale," selgitas Tarkmees.

EVEL-i juhatuse esimees Hans Liibek selgitas, et ühiskanalisatsiooni eesmärk on vältida lisaks toitainetele ka ohtlike kemikaalide nagu nõudepesuvahendi, pesupulbri, torusiili vmt lekitamist pinnasesse. Vesi puhastatakse eelnevalt ning juhitakse keskkonda tagasi, kuid ka reoveepuhastis ei ole võimalik kõiki aineid 100-protsendiliselt eemaldada.

"Seega lasub osaline vastutus ka tarbijail endal tehes tarbitava toote osas oma valikuid," ütles Liibek.

Eestis puudub 16 protsendil elanikkonnast ehk umbes 210 000 inimesel ühiskanalisatsioon, kes kasutavad reovee ära juhtimiseks eraldiseisvat reovee kogumiskaevu. "2014. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on ligi 35 protsenti sellistest süsteemidest aga ehitatud enne 1980. aastat, on halvas tehnilises seisukorras, lekivad ning on seega keskkonnale ohtlikud," märkis Liibek.

Täna ja homme kohtuvad Baltikumi vee-ettevõtted ühiskonverentsil, kus on kõne all Läänemere tervis ja seda mõjutavad ohutegurid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: