Uue peaministriga Türgi ja EL-i suhted ilmselt halvenevad ({{commentsTotal}})

Nädalavahetusel sai valitseva partei juhiks ja ühtlasi peaministriks president Tayyip Erdogani ustav liitlane, senine transpordiminister Binali Yildirim. Türgi suhted Euroopa Liiduga uue peaministri tulekuga ilmselt halvenevad.

Üsna ettearvatavalt sai senine transpordiminister Binali Yildirim eile valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) uueks esimeheks ning seega ka peaministriks. Yildirim, kes on president Reccep Tayyip Erdogani kõrval üks partei asutajaid, oli ainus kandidaat ja sai erakorralisel parteikongressil kõigi delegaatide hääled, vahendas ETV saade "Välisilm".

Mõne tunni pärast andis Erdogan talle ka mandaadi uue valitsuse moodustamiseks.

Ametist lahkunud peaministri Ahmet Davotoglu ja Erdogani vahel küdes konflikt juba mitu kuud. Tüliõunu oli palju, suurimaks neist osutusid erimeelsused liitumiskõneluste asjus Euroopa Liiduga.

Mõned poliitikavaatlejad on peamise probleemina nimetanud tõika, et seni polnud peaministri ja presidendi võimupiirid väga täpselt määratletud, mistõttu sugenes presidendi ja peaministri vahele pidevalt erimeelsusi võimupiiride rikkumise ja oma volitustes üleastumisega seoses. Sedamoodi väitvad analüütikud aga on ise väga tihedalt AKP-ga seotud.

Küll aga näitavad nende väited, kuhu Erdogan tahab Türgi ühiskonda edasi juhtida. Parteikongressi ajast suur osas kuluski presidentaalse süsteemi ülistamisele.

Ametisse astuva peaministri sõnul on peamine argument presidentaalse korra poolt see, et taoline kord eksisteerib Türgis tegelikult juba praegu.

"Kõige tähtsam asi, mida me nüüd tegema peame, on legaliseerida praegune poliitiline olukord ja teha segadusele lõpp. Uus põhiseadus ja presidentaalne süsteem on viis selle tegemiseks," ütles Yildirim.

Endine transpordiminister on võimu edasiseks koondamiseks Erdogani kätte ideaalne, sest tal puuduvad isiklikud ambitsioonid ning ta on rõõmuga nõus taanduma bürokraatlikuks mutrikeseks, olema poliitiliku asemel ametnik, kuigi kõrgeima mõeldava ametikohaga.

"Me peame silmas pidama, et Ahmet Davotoglu hoidist presidendiga oma ametiajal vahet. Uus peaminister Binali Yildirim hakkab olema madala profiiliga minister, kes pigem tegutseb nagu presidendi asetäitja," kommenteeris ajakirjanik Sedat Bozkurt.

Tema sõnul võtab peaministri kantselei pigem bürokraatliku, kui poliitilise struktuuri. Mingeid muid suuri erinevusi ta Davotoglu ajaga ei näe.

Üldse meenutas eile parteikongress väga omaaegseid Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongresse - uus parteijuht lubas töötada harmoonias presidendiga, väga palju sõnu pühendati partei ühtsuse säilitamisele. Partei ühtsuse tähtsust rõhutasid nii uus kui ka ametist lahkunud peaminister.

"Me ei luba Türgi ühtsusel kunagi laguneda. Meie võitlus terrorismiga jätkub endistviisi, kuni me kindlustame oma kodanike julgeoleku piirkonnas. Need operatsioonid jätkuvad, kuni jäktuvad rünnakud tsiviilisikute, julgeolekujõudude ja sõdurite vastu," ütles Yildirim.

"Kui me kutsusime esimest erakorralist kongressi "ustavuskongressiks", siis tahaks ma teist sellist üritust samuti nimetada mitte "hüvastijätukongressiks", vaid "ustavuskongressiks". Sellest peab saama ustavuskongress mulle, AKP liikmeskonnale ja 24 miljonile inimesele, kes AKP poolt hääletasid. Meie jaoks on ustavus kõigest kõige tähsam. Me võime jätta hüvasti positsioonide ja ametikohtadega, kuid me ei saa kunagi hüvasti jätta oma peaeesmärgiga või oma põhimõtetega. Põhjus, miks ma otsustasin selle ürituse maha pidada ja anda valitsemise üle, oli mu mure, et AKP võiks muul juhul kannatada. Pole midagi olulisemat AKP-st ning tema edasiliikumisest," rääkis Davutoglu.

Uus peaminister lubas jätkata võitlust nii ISIS-e kui ka kurdi iseseisvuslastega, nii et rahvastevaheliste suhete paranemist Türgist kindlasti oodata ei ole.

Ilmselt aga halvenevad ka Türgi suhted Euroopa Liiduga. Kui Davotoglut iseloomustati sageli kui peaministrit, kes sobib Euroopa Liidule, aga ei sobi Erdoganile, siis Yildirimiga on vastupidi - Euroopa Liidule Erdogani ustav sulane sugugi ei sobi.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: