Pärnumaa kalurite väljapääsmatu olukord: digitaalne mõõteseade on neist teinud seaduserikkujad ({{commentsTotal}})

Keskkonnainspektsioon ei luba Pärnumaa kaluritel enam paljude seniste võrkudega kala püüda, sest võrgusilmad on digitaalse seadme järgi väiksemad kui vanade mõõteriistadega.

Kalurid on võrkudesse investeerinud sadu tuhandeid eurosid ja ka PRIA-lt selleks toetust saanud. Nüüd ollakse väljapääsmatus olukorras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elektroonse mõõteseadme ja kiiluga mõõtmise tulemuse vahe tuleb sellest, et esimene neist paneb paike täpse jõu, millega võrgusilm laiali tõmmatakse, kuid kiiluga mõõtmisel pole jõudu võimalik mõõta.

Nii ei vasta meeste täiesti uued võrgulinad, kus võrgusilma suuruski peal, aparaadiga kontrollides nõuetele ja püüda pole nendega lubatud.

Alles mõne aasta kutseline kalurina leiba teeninud Raio Piiroja ütleb, et nüüd tuleb tõendada, et meetris on ikka endiselt sada sentimeetrit. Piiroja ja teisedki kalurid on vana mõõtmismetoodikat kasutades ostnud püügivahendid ja saanud selleks PRIA-lt toetust.

Endine vutiäss on näiteks investeerinud üle 200 000 euro. Ta selgitas, et enne, kui üldse PRIA toetust taotlema saab hakata, tellitakse ekspertiisiakt, et tegu on selektiivsete püügivahenditega.

"Hiljem, kui mõrrad on tehtud ja soovid oma toetust kätte saada, siis käib PRIA veel hindamas, koostab üleandmisakti. Kõik on korras olnud, kõik tšekid on alles, et on õiget lina ostetud, õigest materjalist tehtud. Ainuke asi, et nüüd oleme seaduserikkujad," ei mõista Piiroja.

Neid võrke enam mere panna ei või ja nii jääb kevadpüük pooleli. "Me räägime kümnetest tuhandetest eurodest, mis jääb tänu sellele saamata. Ma ei tea, kuidas see olukord laheneb. Kes selle kahju kalurile kinni maksab. Me ei näe, et me oleme midagi valesti teinud," rõhutas Piiroja.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et keskkonnainspektsioon pole uue seadmega mõõtes millegi vastu eksinud, aga vahe tuleb kahe mõõtmise puhul sisse küll.

"Mis sellega nüüd peale hakata, ma tõepoolest ministrina ei oska teile öelda, sest minu jaoks ka teema uus. Eks me siis peame vaatama, kus siis midagi loogikas valesti on ja sellest lähtuvalt ka samme astuma," märkis Pomerants.

 

Toimetaja: Priit Luts



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: