Päästeamet jättis Hiiumaa ettevõtte aktiivsesse kaevandamispaika üheksa lõhkamata mürsku ({{commentsTotal}})

Päästeametil puuduvad Eestis spetsiaalsed lõhkeaine hävitamise paigad, mistõttu tuleb lõhkamiseks sobivaid kohti pidevalt otsida.

Näiteks Hiiumaal jättis päästeamet ühte karjääri hävitamist ootama üheksa mürsku, uskudes, et tegi seda kasutuseta oleval riigimaal. Tegelikult tegutseb karjääris aga mullasegusid tootev ettevõte, mille omanik oli šokeeritud, et lõhkematerjalid asusid täpselt kaevandamispaigas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karjääri valdaja on tagasihoidlik mees, kes ei soovinud ise kaamera ees esineda, kuid lubas siiski sündmuskohta filmida.

11. mail saabus mehe väitel karjääri auto päästeameti demineerijatega, kes ütlesid talle, et peavad karjääris lõhkama Hiiumaalt leitud laskemoona. Vaidlus oli tuline, kuid lõppes päästjate lahkumisega.

Kui tol päeval oli juttu demineerijatega kaasas olnud lõhkeaine hävitamisest, siis 16. mail saabus ettevõtte juhile e-kiri, milles anti teada, et kahe päeva pärast lõhatakse karjääris sinna päästjate poolt varem maetud suurekaliibrilised mürsud.

Mees kahtlustas, et päästeamet mattis need sinna keelust hoolimata ja salaja. Päästeameti kinnitusel oli tegu arusaamatusega ja mürsud olid karjääris juba enne 11. maid ehk ajal, mil päästeamet uskus, et see matmiskoht asub kasutuseta riigimaal.

"Meil on niimoodi, et kui tuleb suurem kogus lõhkekehi välja, siis valvemeeskond ei ole võimeline neid koheselt samal päeval ära hävitama. Need tuleb ära lokaliseerida," rääkis päästeameti Lääne-Eesti pommigrupi juht Janek Sõnum.

Kiri olevat saadetud karjääris tegutsevale ettevõttele lootuses, et kuna mürsud on varem ladustatud, võib need ikkagi õhku lasta. Ettevõtte juht keeldus sellest. Ta viitas, et on hirmutav mõelda, et mürsud asusid täpselt samas kohas, kus nad oma tootmiseks pinnast on võtnud.

Janek Sõnum aga kinnitab, et kõik need esemed, mida lokaliseeritakse, tavakäsitsemise puhul endast ohtu ei kujuta. Sõnum lisas, et hävituskohtade puudus on päästeameti jaoks väga tõsine probleem.

"See ei ole probleem ainult Hiiumaal, mis nüüd praegu esile kerkis, vaid see on üle-eestiline probleem. Lõhkekehi tuleb igapäevaselt väga palju välja ja hävituskohad kui sellised meil konkreetselt puuduvad," tõdes ta.

Tänaseks on üheksa mürsku karjäärist ära viidud ja ootavad hävitamist uues asukohas, kus aktiivset majandustegevust ei toimu.

Toimetaja: Priit Luts



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: