GALERII: Eesti saatis Liibanoni uue kaitseväeüksuse ({{commentsTotal}})

{{1464062458000 | amCalendar}}

Eesti kaitsevägi saatis täna Liibanoni rahuvalvemissioonile kaitseväe kontingent ESTPLA-21, kes vahetab välja homme Liibanonist naasva ESTPLA-20.

Välismissioonile suunduvad kaitseväelased saadeti pidulikult teele kaitseväe peastaabi eest kell 11.30, kaitseväelastele pidas kõne 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Jalaväerühma peamine ülesanne Liibanonis on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Katseväelased patrullivad nii üksi kui ka koostöös Liibanoni relvajõududega. Paljud patrullid tehakse osapooli lahutaval niinimetatud sinisel joonel.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti üksusest moodustab jalaväerühm Estpla-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Ligi kolmandik üksuse kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kuido Põldoja ja rühmaülem nooremleitnant Valdo Hälvin. Eesti üksuse eelgrupp suundus Liibanoni mai alguses.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 Eesti kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii, üksust toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul aitab Liibanoni välisoperatsioon elus hoida Eesti ja Soome kaitsealast koostööd. "Meil on soomlastelt rahuvalvajatena palju õppida, meie põhjanaabritel on selles vallas ette näidata aastakümnete pikkune kogemus," ütles kolonelleitnant Palm.

Mais Liibanonis teenistust alustav kaitseväe kontingent on neljas, esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996. ja 1997. aastal.

Teenistuse lõpetanud jalaväerühm Estpla-20 teenis samuti Soome-Iiri pataljonis ning on Liibanonis olnud novembrist. Estpla-20 jõuab koju homme pärastlõunal.

Toimetaja: Merit Maarits, Greete Palmiste



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: