Ligi riigikontrolli auditist: keegi pidi tagantjärele kriitika kirja panema ({{commentsTotal}})

{{1464080409000 | amCalendar}}

Ühiskonna ootus valitsusele oli lennuühenduse tagamine ja ekspertide prognoosid lennuühenduse katkemise tagajärgede kohta olid süsimustad, võttis Estonian Airi rahasüstide ajal rahandusministri ametit pidanud Jürgen Ligi kokku olud, milles valitsus toona otsuseid langetas.

Nüüdne haridusminister Ligi kirjutas tänast riigikontrolli auditit kommenteerides, et see ei paljasta muud kui teada asju ja on mõnes asjas lihtsalt tagantjärele targem kui otsustajad enne.

"Mul rahandusministrina oli küll õnne välja öelda kõik hiljem tõeks osutunud probleemid, aga – tähelepanu! - see ei tähenda, et ma oleksin teadnud siis või teaksin praegu, mis saanuks lennuühendustest ja majanduses teistsuguste otsuste korral," tõdes Ligi.

Ligi sõnul juhtis ta riigiabi küsimise vajadusele tähelepanu alates 2009. aastast. "Luba küsima pidanud majandusministeerium oli pigem optimistlik, võib-olla seetõttu, et sai Brüsselist piisavalt segaseid vastuseid ja teiste riikide näited olid lootusrikkamad."

Raha "kaotamine" polnud asja tuum

Ligi möönab, et Estonian Airile antud laenude tagasisaamise probleemile juhtis ta küll tähelepanu, kuid see polnud põhimure, ehkki avalikkuses just raha „kaotamine“ viha tekitas.

"Ühiskonna ootus oli lennuühenduse tagamine ja ekspertide prognoosid katkemise tagajärgede kohta olid süsimustad. Lennundus ei ole Euroopas enamasti kasumlik äri ja et vahetevahel peale peame maksma, oli eeldus. Küsimus oli, kuidas tõlgendab Euroopa Komisjon riigiabi reegleid," meenutas Ligi.

"Aga otsustama keegi peab ja keegi tagantjärele kriitika kirja panema. Lennukid, muide, lendavad ka praegu, mis tolleaegses ajapinges poleks ekspertide arvates juhtunud," lisas ta.

Michal on riigikontrolliga osaliselt nõus

Majandusminister Kristen Michal ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on riigikontrolli väidetega osaliselt nõus. Tema sõnul viitab audit, et Eestis on vaja riigiabi teemalist kompetentsi tugevdada, et vältida selliseid juhtumeid tulevikus.

"Ma ei saa öelda, et ühtegi viga keegi kunagi teinud ei ole. Ma saan öelda, et ma saan eeldada, et eelnevad valitsused on langetanud need otsused, hoides meile majanduslikult ja julgeoleku poolest kasulikke lennuühendusi. Kas riigiabi küsimuses oleks saanud otsuseid paremini teha? Ma arvan, et oleks saanud," rääkis Michal.

"Siit tuleb ka esimene järeldus - riigiabi küsimustes võiks kompetents Eesti riigis olla parem," lisas ta.

Endine peaminister Andrus Ansip teatas Postimehele saadetud kirjalikus kommentaaris, et valitsus lähtus Estonian Airi raha pannes riigi ja rahva huvidest. Ta lisas, et ka praegu teadaoleva põhjal peab ta toonaseid otsuseid õigeks ja kasulikeks. Ansip toonitas, et Tallinnas baseeruv lennufirma toob riigile kaudselt sisse palju rohkem raha kui anti ettevõttele riigiabi.

Toimetaja: Priit Luts



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: