SASi Eesti-lendudega on viimastel nädalatel ridamisi probleeme, firma sõnul on tõrked seotud plaaniväliste tehnoülevaatustega ({{commentsTotal}})

Viimased paar nädalat on SAS-i Eestit puudutavaid liine tabanud tõrked ning ära on jäänud mitmed lennud. SAS-i kinnitusel on tegemist plaaniväliste tehnoülevaatustega, aga kui kaua need veel lennugraafikuid mõjutavad, ei oska ettevõte öelda.

Viimased kaks päeva on ära jäänud hulk SAS-i lende Tallinnast Taani või Norrasse ja tagasi. Probleeme on ka asendusreiside leidmisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna hommikul jäi ära kella 6.30-ne lend Kopenhaagenisse.

"Kohale jõudes selgus, et lend on tühistatud. Mingit infot selle kohta, mis on toimunud, ei olnud võimalik saada. Selle peale peaks lennufirma ise saatma uue bookingu mõne teise liini kaudu. Seda ei tehtud, tuli ainult e-kiri. Broneering anti lennule, mille check-in oli selleks hetkeks juba suletud," rääkis Martin Adamsoo.

Ka eile jäi ära Kopenhaageni lend. SAS sellest lennujaama polnud teavitanud ning varahommikul olid nii reisijad kui ka perekonnaliikmed teadmatuses.

"Eile varahommikul pidi minu mees töö tõttu lendama SAS-iga Kopenhaagenisse. Mingi hetk teatati, et reis on tühistatud, kuid lennu tühistamise põhjust ei avaldatud. See teadmatus kestis üle kolme tunni," ütles Jana Gorškova.

"Aktuaalset kaamerat" konsulteerinud lennundusekspert selgitas, et tõenäoliselt on SAS-i puhul tegemist siinse regiooni ärimudeli ümberkorraldusega, kui liinide teenindamine korraldatakse alltöövõtjate kätte.

Kuna probleeme on tekkinud ka mujal, siis tähtsamate ja parema täituvusega liinidel lendamiseks näpistatakse Tallinna arvelt.

SAS ümberkorraldusi ei kinnita.

"Need on olnud alltöövõtjate plaanivälised lennuki tehnohooldused. Meil on olnud kiired ajad ja asenduslennukeid on tavapärasest vähem," selgitas SAS Rootsi pressiesindaja Fredrik Henriksson.

Et selliseid olukordi vältida, peaks SAS-i klient veenduma, et pileti broneerimisel on ankeeti sisestatud õige telefoninumber, et juhul, kui klienti tõesti tahetakse tekkinud olukorrast teavitada, siis seda ka saab.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: