Eurotsooni rahandusministrid jõudsid Kreeka asjus kokkuleppele ({{commentsTotal}})

{{1464158212000 | amCalendar}}
Foto: Emmanuel Dunand/AFP/Scanpix

Eurotsooni rahandusministrid jõudsid kokkuleppele Kreekale uue 10,3 miljardi euro suuruse abimakse tegemises.

Kreeka laenuprogrammis jätkamist kinnitas ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis nõudis Kreekale mingilgi kujul võlaleevendust, vahendasid ERR-i teleuudised.

IMF teatas, et osaleb programmis tingimusel, et planeeritavad leevendusmeetmed tagavad võlakoorma jätkusuutlikkuse ning et Kreeka võla kärpimine peab olema märkimisväärne ja ulatuma vähemalt 2040. aastani.

Saksamaa on olnud siiani Kreeka võlakoorma leevendamise vastu.

Rahandusministeerium teatas, et eile ja täna anti eurorühma kohtumisel ülevaade Kreeka majanduse kohandamise programmi edenemisest ning jõuti kokkuleppele põhimõttelistes tehnilistes tingimustes, kuidas esimene ülevaatus lõpetada.

Regulaarsed ülevaatused on aluseks abiprogrammi järgmistele väljamaksetele. Pühapäeval läbis Kreeka parlamendi täiendav seaduste pakett, mis aitab 2018. aastal jõuda riigil 3,5 protsendise primaarülejäägini. Ülejäänud tingimuste täitmine lubaks teha riigile järgmised väljamaksed, mille suuruseks kujuneb umbes 7,5 miljardit eurot juunis ning 2,8 miljardit eurot sügisel. Need kataks Kreeka sisemiste võlgnevuste vähendamise ning ka välisvõla teenindamise vajadused hinnanguliselt vähemalt oktoobri lõpuni.

"Eurorühmas jätkunud arutelus Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkuse küsimuses joonistus välja edasine teekaart konkreetsete tingimuste ja parameetritega, mille alusel võiksid kreeditorid kaaluda võlateeninduskoorma reprofileerimist ja muid meetmeid, muu hulgas eesmärgiga kaasata programmi partneriks rahvusvaheline valuutafond ka rahalise panusega," selgitas rahandusministeerium.

Eurotsoon ja Kreeka sõlmisid mullu suvel 86 miljardi euro suuruse kolmanda abipaketi, ent eurogrupp nõudis Kreekalt uute hädavajalike abipaketi summade tingimusena uusi kärpemeetmeid ja maksutõuse, mille Kreeka parlament ka pühapäeval heaks kiitis.

"See on väga hea uudis, sest see näitab, et laenuprogramm on tagasi rööbastel. Kreeka on palju pingutanud ja me oleme saavutanud edasiminekuid. Ma arvan, et see on Kreeka pikas laenuprogrammis oluline hetk meie kõigi jaoks. Alates eelmisest suvest oli meie vahel suur usalduskriis, mis nüüd on hakanud paranema," kommenteeris eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: