Karis: riigisaladusega kaetud dokumentide lekitamine ei ole normaalne ja takistab arutelu ({{commentsTotal}})

Riigikontrolör Alar Karise hinnangul tuleks Eestis pöörata rohkem tähelepanu tähtsate dokumentide lekkimisele. Kuna kardetakse salajaseks kuulutatud materjalide levimist, jagatakse poliitikutele materjale võimalikult viimasel hetkel, mis tähendab, et otsuseid tehakse pealiskaudse teadmise põhjal.

Eilne Estonian Airi kohta avalikustatud riigikontrolöri aruanne näitas, et valitsus tegi lennufirmat Estonian Air toetades otsuseid kiirustades ja eraldas kümneid miljoneid eurosid piisavalt süvenemata.

Karis näeb, et paljuski lasub poliitikutel ja nõukogude liikmetel pidev surve kiiremaks tööks, sest hiljutine praktika näitab, et üha tihemini lekitatakse dokumendid enne otsustusprotsessi ajakirjandusse. See on aga probleem, millega peaks tegelema, et otsustajatel oleks tagatud rahulik tööaeg, märkis Karis "Terevisioonis".

Ka lennundusarengu arutelud, mida viimase viie aasta jooksul 25 korda peeti näitavad, et enamasti said poliitikud arutlusele tulevad materjalid kätte kas sama päeva hommikul või eelmisel õhtul, mistõttu ei olnud neil ka aega paberitesse süveneda.

"On teatav hirm, et materjalid ja memorandumid lekivad enne, kui algab arutelu. Ehk laua taga on veel neljandad ja viiendad osapooled, kes avaldavad otsuse tegemisele survet," sõnas Karis.

Hiljuti lekkis ajakirjandusse Tallinna Sadama tegevust puudutav raport, mis taaskord raskendab nii otsustajate kui ka analüüsijate tööd. Karis on kindel, et lekete taga on osapooled, kellele avalikustamine ja segaduse tekitamine on kasulik, kuid probleem seisneb selles, et taolised lekked tekitavad ühe laua taga istuvate poliitiliste jõudude vahele usaldamatust.

"Ka riigisaladusega kaetud arutelud ilmuvad nädal hiljem päevalehte, mis ei ole normaalne," sõnas Karis.

Karis auditis: kardan, et Estonian Airi pealiskaudne otsustus ei ole üksik halb näide valitsuse otsustusprotsessist

Eile avaldatud riigikontrolli audit, milles analüüsitakse valitsuse tegevust lennundusettevõtete arendamisel, kirjutas riigikontrolör sissejuhatavas tekstis, et auditi mõte on laiem kui vaid Estonian Airiga seotud otsustusprotsesside tagantjärele hindamine. Oluline on analüüsida, kuidas teeb valitsus otsuseid ja kuidas neid ette valmistatakse.

"Kui nõudlik on minister oma ametnike suhtes, et nood annaksid infot, mille pinnalt on võimalik läbimõeldud otsuseid teha? Millist nõudlikkust näitab üles peaminister valitsuse liikmete suhtes, lubades valitsusele ettevalmistatud otsuseid päevakorda? Kes ja kuidas peab veenduma, et valitsuse riigivara ja maksumaksja raha puudutav otsus on eesmärgipärane, otstarbekas, säästlik, õiguspärane ja läbipaistev, nii nagu nõuab riigivaraseadus? Kas valitsus võib otsustamisel lubada endale emotsionaalseid kaalutlusi või peab lähtuma seadusesätete kohaselt vaid rangelt ratsionaalsetest argumentidest? Kui palju peaks olema valitsusel aega otsuse tegemiseks talle esitatud teabega tutvuda?

Audit näitas, et ASi Estonian Air puudutavad otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda," seisis auditis.

Toimetaja: Greete Palmiste



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: