Lapsemeelseid hoolealuseid kuritarvitanud bussijuht jäi süüdi ka teises kohtuastmes ({{commentsTotal}})

Asenduskodu bussijuht, kes kuritarvitas lapsemeelseid hoolealuseid, jäi ka teises astmes süüdi ja talle mõisteti neli aastat vangistust.

Sugukõlvatus teos süüdi mõistetud bussijuhi Heino juhtum juhatas "Pealtnägija" üllatavate tulemustega eksperimendini, mis näitas, et karistusregister ei tööta või vähemalt pole nii tarbijasõbralik kui reklaamitakse.

Nimelt mõistis Tartu maakohuskohus talvel süüdi 14 aastat asenduskodus töötanud bussijuhi, kes süüdistuse kohaselt seksis lapsemeelsete hoolealustega.

Juhtumi üksikasjad olid rõlged, aga avalikkuse jaoks oli tähtsam küsimus, kui hästi töötab avalik karistusregister, et seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed edaspidi lasteasutusse tööle ei saaks. Seaduse järgi kõik lasteasutused mitte ainult ei või, vaid peavad sealt kontrollima kõigi töötajate tausta.

Samas näitavad "Pealtnägija" kontrollkõned, et paljud lasteaedade ja koolide juhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud. Mõned kuulsid esimest korda, et töötajate taustakontroll on kohutuslik.

Veel enam – kui "Pealtnägija" katsetas koos koolijuhiga, kuidas päringu tegemine paljukiidetud veebirakenduses käib, tekkisid tõrked ja lõpuks ei saanudki koolijuht seda teha.

Reaktsioonina saatele käskis justiitsminister Urmas Reinsalu kohe järgmisel päeval saata ringkirja kõigile laste- ja hoolekandeasutustele, kuidas töötajate taustakontrolli kohustust täita.

Ministeeriumi andmetel kasvaski päringute arv kordades ja tänaseni laekub keskmiselt päevas ühe kooli päring, st 50-400 nime korraga.

Bussijuht Heino kaebas aga asja ringkonnakohtusse edasi, kust eelmisel reedel tuli otsus, et süüdimõistmine jääb jõusse – see tähendab neli aastat reaalset vangistust.

Toimetaja: Merili Nael



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: