„Pealtnägija“: enesetapp politsei arestikambris maksis ühele ametnikule töö, teises juhtumis vastutaja puudub ({{commentsTotal}})

Möödunud aastal oli politseis kaks juhtu, kus vahialused võtsid endalt arestikambris elu. Neist ühe juhtumi tagajärjel jäi juhtunu eest vastutanud politseiametnik oma tööst ilma, teise traagilise juhu eest pole aga kedagi veel karistatud.

„Pealtnägija“ käsitles möödunud aastal juhtumit, kus 38-aastane pereema viidi 16. septembril pärast joobes päi tehtud kerget avariid Tallinnas Rahumäe arestikambrisse. Ehkki naise abikaasa hoiatas politseid, et tema naist ei tohiks raskekujulise depressiooni tõttu omapäi jätta, juhtus see siiski ning naine võttis endalt arestikambris elu. See sai võimalikuks ametialase lohakuse tõttu ehk järelevalve puudumisel.

Seejärel tõotas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri juht Kristian Jaani teha kurbade tagajärgedega sündmusest omad järeldused, et midagi sellist enam kunagi juhtuda ei saaks.

Paraku kordus analoogne situatsioon juba poolteist kuud hiljem Rakveres, kui 22-aastane narkokuriteos kahtlustatud mees endalt arestikambris elu võttis.

Selle juhtumi järel vabastati arestikambrite eest vastutanud ametnik töölt.

Abikaasa käib kohut edasi

Pereema surmaga lõppenud juhtumi järel pole aga kedagi vastutusele võetud. Juhtunu järel küll tuvastati, et politseinikud olid lohakad ja rikkusid määrusi, aga kedagi lõpuks ei karistatud. Naise abikaasa käib jätkuvalt kohut, et ka selle surma eest keegi konkreetselt vastuse võtaks.

Politsei kinnitas „Pealtnägijale“, et nendest tragöödiatest tehti tõsised järeldused ja töökorraldus vaadati veel kord teraselt üle: lühiajalise kinnipidamise kohtades pandi ühele ametnikule põhitööks kambri regulaarne jälgimine; kahes kohas – Keilas ja Maardus – lõpetati aga kinnipidamine üldse ära, sest sealsed tingimused seda ei võimaldanud.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: