Pärnus avati Eesti esimene pakendivaba pood ({{commentsTotal}})

Kaks noort pärnakat avasid Pärnus Eesti esimese pakendivaba kaupluse, kust toidu- ja kosmeetikakauba ostmiseks tuleb endal kodust vastav anum või pakike kaasa võtta, samuti saab seda poest osta.

Esimene pakendivaba pood "Paljas pala" tegi uksed lahti alles eelmise nädala lõpul ja on leidnud hea vastuvõtu, sest pole vist kedagi, kellele ei käiks närvidele pakendikuhi, mis poekülastuse järel koju koguneb. Noored soovivad näidata, et saab ka teisiti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pakendivaba poe "Paljas pala" omanik Johanna Maria Tõugu sõnul pidi ta lihtsalt kaupluse looma, kuna teistmoodi ei saanud. "Mind tõesti häirib see pakendamine ja kuna sellist suuremat liikumist sellise ideoloogiaga ei ole Eestis, siis ma mõtlesin, et ma teen selle ise siis," selgitas Tõugu.

Tõugu sõnul sai ta kaupluse avamiseks Berliinist, kus selline pakendivaba pood on loodud. "Kui sellest kuulsin, siis ma mõtlesingi, et järelikult on see võimalik," märkis värske poeomanik.

Kui Johanna on alles gümnaasiumiõpilane, siis Silver Smeljanskil on ülikoolgi juba selja taga. Tema vastutabki poes selle eest, et äri käima läheks. Alustuseks tuli võtta pangalaenu ja mõistagi leida firmad, kust kaupa saab.

"Kui me räägime väiketootjatega, siis tegelikult on nad väga õnnelikud, sest nende jaoks on pakendamine kulu. Mõistlik on pakendada siis suuremas koguses ja pakend on siis üks. Suurtootjatega on natuke raskem, sest neil tuleb kõik liini pealt ja masinad teevad pakendamise ära," selgitas Smeljanski.

Kindlasti ei tähenda pakendivaba pood ökopoodi, kuigi müüakse ka ökokaupa. Ka ostjad on uue poe üle rõõmsad, sest kauplus pakub uut mõtteviisi ja palju värsket eestimaist kaupa.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: