Abilinnapea Aas: lauluväljaku detailplaneeringu võiks luua laulu- ja tantsupeo sihtasutus ise ({{commentsTotal}})

Tallinna linnapea kohustustes abilinnapea Taavi Aas on valmis andma lauluväljaku detailplaneeringu loomisel juhtrolli Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusele. SA hinnangul pole neid piisavalt kaasatud peopaiga tulevikuga seotud küsimuste arutamisse, kuid Aas kinnitas, et linnal planeeringu kinnitamisega kiire pole.

Abilinnapea Taavi Aas kinnitas saates "Uudis+", et Tallinna lauluväljaku detailplaneering on peatatud ning selle kinnitamise või linnavolikokku saatmisega linnavalitsus hetkel ei tegele. "Aastal 2015 küsisime nende (laulu- ja tantsupeo sihtasutuse - toim.) käest, mis nad varasemast detailplaneeringust arvavad," rääkis Aas.

Abilinnapea toonitas, et linnal pole kiiret detailplaneeringu vastuvõtmisega. Samas märkis Aas, et saab ka Lauluväljaku omanikust Riho Rõõmusest aru, kes mõned päevad tagasi väitis ajalehe Pealinn veergudel, et detailplaneering saab käesoleva aasta lõpus heaks kiidetud ning 2007. aastast alanud protsess kiirema käigu.

"Lauluväljaku peremees soovib kindlasti, et tuleks selgus ja jõutaks mingite lahendusteni, kuid meil ei ole kiiret sellega," kordas Aas. Abilinnapea lisas, et kui Eesti Laulu- ja tantsupeo SA soovib detailplaneeringut veel arutada, siis on see võimalik ning seda tulebki Aasa arvates teha.

"Kogu selle planeeringu menetlemine võiks minna Laulu- ja tantsupeo sihtasutusele ning nad saaksid ise ala kohta planeeringu koostada ja teha seda täpselt nii nagu seda sobilikuks läheb," rääkis Aas.
Abilinnapea märkis, et linnal pole lauluväljaku osas suuri ootusi, kuna tegemist on laulupidude jaoks loodud väljakuga.

"See, mis seal on olnud, seisab seal ka tulevikus, mistõttu see mure, et lauluväljak muutub pidude korraldamiseks kõlbmatuks on täiesti alusetu mure," rõhutas abilinnapea. Ühtlasi lisas Aas, et praegu pole vaja detailplaneeringut täielikult prügikasti visata, kuna kõnealune planeering läheks alles avalikule arutelule.

"Kui laulurahvas tahab teha täiesti uut planeeringut, siis võib edasi minna ka täiesti uue planeeringuga. Mina selleks mingit takistust ei näe," sõnas Aas. Tema sõnul soovib linnavalitsus tuua erinevad osapooled ümarlaua taha ning seal arutatakse detailsemalt kõigi soove ja ootusi.

Loe ka ERR multimeediatoimetuse ülevaatelugu (hiireklõps pildil avab uue akna):

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: