Tsipras mõistis Putini Kreeka-visiidil Venemaa vastased sanktsioonid hukka ({{commentsTotal}})

{{1464424906000 | amCalendar}}

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles Ateenas ühisel pressikonverentsil Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ei ole mõjusad. Putin märkis seoses Krimmiga, et "see teema on igaveseks suletud" ning hoiatas Washingtoni raketibaaside rajamise eest Euroopasse, sest see on tema sõnul otsene julgeolekuoht tema riigile.

"Me oleme korduvalt öelnud, et see militariseerimise nõiaring, külma sõja retoorika ja sanktsioonid ei ole viljakad. Lahendus on dialoogis," vahendas BBC Tsiprase sõnu.

Putin ütles pressikonverentsil, et Krimmi teema on igaveseks suletud. "Mis puudutab Krimmi, siis see küsimus on igaveseks lõpetatud. Venemaa ei aruta sel teemal kellegagi," ütles ta.

Putin ütles ka, et Venemaa on sunnitud vastama USA sammudele Euroopas, hoiatades, et Washingtoni raketibaasid Rumeenias ja Poolas on otsene oht tema riigi julgeolekule.

"Kui eile Rumeenia neis piirkondades elavad inimesed veel ei teadnud, mida tähendab olla sihikul, siis täna oleme me sunnitud võtma kasutusele teatud meetmed, et tagada meie julgeolek," rääkis Putin.

Niinistö peab Putini avaldust "kahetsusväärseks"

Soome president Sauli Niinistö kommenteeris Putini avaldust seoses raketibaaside rajamisega Poolasse ja Rumeeniasse ning tõdes, et selline avaldus on kahetsusväärne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta kasutas raketikaitsekilbi ja võib-olla isegi NATO operatsioonide kohta Euroopas karme sõnu. Sellise avalduse ajastatus on kahetsusväärne, sest just nüüd käivad jõupingutused, et leida ühisosa nii Süüria kui ka Ukraina kriisis,“ nentis Niinistö."

Mais alustas Lõuna-Rumeenias tegevust USA raketitõrjebaas. Poola baas peaks tegevust alustama 2018. aastal. USA sõnul on raketikilp NATO riikide kaitsmiseks lühi- ja keskmaarakettide vastu, mis võivad tulla eelkõige Lähis-Idast.

Venemaa president Vladimir Putin on visiidil Kreekas, rõhutamaks kahe riigi erilist suhet. Tegemist on Putini esimese visiidiga Euroopa Liidu riiki viimase poole aasta jooksul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olulisel kohal oli visiidi käigus ka rõhutamine, et tegemist on kahe ordodoksliku riigiga. Täna käisid Putin ja Vene ordotoksi kiriku pea, pariarh Kirill pühal Athose mäel, kus Putini auks toimunud jumalateenistusel rõhutati, et Vene õigeusklikke seovad selle püha paigaga tuhandeaastased sidemed.

Toimetaja: Merili Nael, Merit Maarits



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: