WHO: Rio olümpiamängude edasilükkamine või teise kohta viimine Zika tõttu pole vajalik ({{commentsTotal}})

{{1464446816000 | amCalendar}}

Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei leia, et Rio olümpiamängud tuleks seoses Zika-viiruse puhanguga Brasiilias edasi lükata või mujal korraldada.

Vastusena rohkem kui sajale teadlasele, kelle meelest oleks Zika-viiruse puhangu tõttu ebaeetilineolümpiamänge plaanipäraselt korraldada, ütles ÜRO terviseagentuur, et Rio olümpiamängude plaanipärane korraldamine ei mõjutaks oluliselt Zika levikut, vahendas Reuters.

"Lähtudes praegusest hinnangust Zikale, mis levib peaaegu 60 riigis üle maailma ja Ameerikas 39 riigis, ei ole rahvatervise seisukohast olümpiamängude edasilükkamine või tühistamine õigustatud," märkis WHO oma avalduses.

Eile internetis avaldatud kirjas märkisid umbes 150 juhtivat rahvatervise eksperti – mitmed neist bioeetikud – et Zika viiruse nakkusoht on liiga suur, et olümpiamänge ohutult korraldada.

Kiri, mis saadeti WHO peadirektorile Margaret Chanile, sedastas, et augustis Rio de Janeiros toimuvad olümpiamängud tuleks viia teise asukohta või edasi lükata.

"Sellest tekib tarbetu oht, kui 500 000 välisturisti kõikidest riikidest üle maailma tulevad olümpiamängudele, tõenäoliselt nakatuvad ja naasevad seejärel koju kohtadesse, kus see võib muutuda endeemiliseks," öeldi kirjas.

Aga WHO lükkas avalduse tagasi ja ütles, et Brasiilia on ainult üks ligi 60 riigist ja piirkonnast, kus Zika-viirus on tuvastatud ning et inimesed jätkavad reisimist nende riikide ja piirkondade vahel erinevatel põhjustel olümpiamängudest olenemata.

"Parim viis nakkusriski vähendada on järgida rahvatervisega seotud reisinõudeid," teatas WHO.

Üks kirjale allakirjutanutest, ajukahjustuste spetsialist doktor Ford Vox, nimetas WHO vastust allaandjalikuks, masendavaks ja natuke liiga kiireks, et uskuda, et nad kirjale piisavalt tähelepanu pöörasid.

Zika ohu tõttu Rio olümpiamängudele on teaduskogukond lahku löönud. Mitmed eksperdid ütlevad, et olümpiamängude edasilükkamine või teise kohta viimine on põhjendamatu.

"Me elame äärmiselt tihedalt seotud maailmas, ülemaailmne reisimine ja kaubandus on igapäevased tegevused, mis võimaldavad Zika-viirusel levida," ütles Nottinghami ülikooli molekulaarviroloogia professor Jonathan Ball. "Nende igapäevaste tegevustega võrreldes on olümpiamängudega seotud risk üliväike," lisas ta.

WHO soovitab rasedatel naistel Zika-viiruse levikupiirkondadesse, sh Rio de Janeirosse mitte reisida. Samuti soovitab WHO kaitsta end võimalikult hoolikalt sääsehammustuste eest ning vältida kaitsmata vahekordi.

Zika-nakkus põhjustab rasedate naiste veel sündimata lastele mikrotsefaaliat ja muid raskeid ajukahjustusi. Enamik täiskasvanutest põevad viiruse läbi nii, et nad seda ei märkagi.

Seos Zika ja mikrotsefaalia vahel tuli ilmsiks möödunud sügisel Brasiilias, kus on kinnitatud rohkem kui 1400 mikrotsefaaliajuhtumit.

Rahvusvaheline olümpiakomitee (IOC) sekkus diskussiooni, öeldes, et WHO ei konsulteerinud nendega enne oma avalduse tegemist. Samuti eitas komitee salajase vastastikkuse memorandumi olemasolu WHO-ga. "IOC-l ei ole WHO-ga sõlmitud praegu vastastikkuse mõistmise memorandumit," ütles olümpiakomitee pressiesindaja.

Olümpiakomitee ütles, et jälgib Zika arengut, et tagada ajakohane teave ja suunised, kuid on korduvalt öelnud, et viirus ei kujuta olümpiamängudele mingisugust ohtu.

Toimetaja: Merit Maarits



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: