Kaluriverd 83-aastane Udo püüab usinalt räime kõrgest east hoolimata ({{commentsTotal}})

Peatselt lõppev maikuu on merekultuuriaasta kalakalendri järgi räimekuu ja kaluritel on käimas kevadine püügihooaeg. Kui on räimepüügiaeg, ei malda mehed, kel kaluriverd, magada, mis siis et nii mõnelgi aastaid juba kenakesti turjal.

Püünsi mees Udo Remmelgas on 83-aastane ja läheb varahommikuti, kui kõik teised veel magavad, Viimsi Vabaõhumuuseumi juurest merele. Praegu on räimeaeg ja Udol on meres mõrd. Udo on pärit seitsmelapselisest perest Kakumäelt, kus põlvkondade kaupa kala püüti. Ka tema läks merele poisikesena.

"Käisime juba Saksa ajal seal, aga siis püüdsime rohkem lestanootade ja võrkudega ahvenast ning värki kogu aeg. Pärast, kui venelased sisse tulid, siis oli ju kutu – paadid kõik traataeda ja polnudki enam võimalust, siis ma olin juba 12-aastane või nii," meenutas Udo.

Päris kalur sai Udost 1955. aastal. Esialgu Kakumäe kalurikolhoosis ja seejärel Kirovis. Seda, kaua Udo veel merel käia tahab, ta ei tea. "No mida ma seal kodu tegema hakkan, sõbrad on kõik kadunud."

Talvel parandab Udo mõrdasid. Kevadel algas räimeaeg, esialgu suure ja lihava jääräimega, nüüd tuleb tavalist räime ja mõrrapüük lõpeb jaanipäevaks. Siis tuleb lestaaeg. Lesta on Viimsi kandis vähe, kuid nõukogude ajal oli seda nii palju, et sai lausa traalida.

"Eks see traalipüük, eks siin paningi talle põntsu, kurat," ütles Udo. Ta rääkis, et põhjatraalidega kaotati lesta põhitoit – karp ja linnalahes – ning lestal toitu enam pole. "Eks kala ole nagu inimene. Mis need eestlasedki – lähevad Soome otsima, kus on natuke rasvasem toidulaud. Kalal täpselt samuti – kui toitu pole, mis ta siin ikka otsib," nentis Udo.

Tänase saagi kohta ütleb Udo, et see on keskmine. Osa sellest läheb homse Viimsi kalapäeva jaoks suitsuahju, kuhu mahub korraga 4500 räime. Nii toimetati kalaga ka sadakond aastat tagasi.

Toimetaja: Merit Maarits



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: