Saber Strike'i staabiõppus algab juba esmaspäeval Tapal ({{commentsTotal}})

Eesti on USA Euroopa väejuhatuse juhtimisel toimuva rahvusvahelise õppuse Saber Strike tänavune juhtriik. Suurõppused algavad küll juuni keskel, kuid staabiõppus algab Tapal juba homme.

Ameerika Ühendriikide Sõjaväelased asusid üleeile Saksamaalt koos tehnikaga 2400 kilomeetri pikkusele teekonnale, mille sihtpunktideks on väeosad Eestis ning Lätis ja Leedus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läbi kuue Euroopa riigi Balti riikidesse siirduvas soomukitest ja toetussõidukitest koosnevas kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat. Rännaku mõte on harjutada Ühendriikide soomusüksuste kiiret kohale jõudmist.

Teel tehakse taktikalisi harjutusi ning näidatakse kohalikele oma tehnikat. Eestisse jõudes peatuvad kolonnid juuni teisel ja kolmandal nädalal Valgas, Tartus, Sillamäel ning Pärnus.

13. juunil algavad väliõppused, mille mõte on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning liitlasvägede vastuvõttu.

"Õppus Saber Strike on juba kuuendat korda, see on suurim USA maavägede õppus Balti riikides. See aasta toimub see Eestis, see on tavaliselt roteeruval põhimõttel Eesti, Läti, Leedu vahel ja see aasta see põhitegevus toimub Eestis," selgitas 1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Tegemist on läbi aegade suurima Saber Strike õppusega, mis Eestis toimub nii Tapal kui ka Ämaris. Samaaegselt toimuvad õppused Lätis, Leedus ning osaliselt Poolas ja Saksamaal.

Ameerika ühendriikidest tulevad kolonelleitnant Palmi sõnul Eesti kohale lendama ka lennukid. Õppustel osaleb kokku üle 10 000 sõduri NATO 13 liitlas- ja partnerriigist.

"Heidutuse mõttes on ta meile õppimiseks väga kasulik, me õppusel harjutame väljamõeldud riigi - Botnia, mis on väga agressiivne ja mille üksused on kõrge tehnoloogilise taseme ja soomusega kaetud - nende rünnakute tõrjumist ja purustamist," märkis kolonelleitnant Palm.

Eesti on õppuste juhtriik ja siia saabub ligi 1500 Ühendriikide sõdurit ning lisaks kompaniisuurused üksused Lätist ja Leedust, rühmasuurune üksus Soomest, lisaks sõjaväelased Sloveeniast ja Horvaatiast.

Õppus koosneb osaõppustest ning esimene neist - staabiõppus - algab juba homme Tapal ja seda juhib Taani diviisi staap.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: