Koda: pensionifondide raha investeeritakse liiga vähe Eesti majandusse ({{commentsTotal}})

Pensionifondide praegune süsteem on saanud viimasel ajal palju kriitikat nii kõrgete teenustasude pärast kui ka sellepärast, et fondivalitsejad ei investeeri piisaval määral raha Eestisse, et toetada majanduskasvu. Neid probleeme arutati rahandusministeeriumis ümarlaual.

Uus pensioniühistu Tuleva ootab praegu fondivalitseja tegevusluba. Uut tüüpi pensionäridele endale kuuluma hakkava fondi asutajaliikmed on 22 vähem ja rohkem tuntud inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskne idee on pakkuda inimestele võimalust koguda pensioni nii, et fondi teenustasud ei sööks ära selle tootlikkust nagu see täna on.

"Meie arvates peaks investoritel olema valik - kui ta tahab väga eksklusiivselt käsisti juhitud fondi, mille eest ta on nõus palju maksma, kuna ta loodab sealt suurt tulu saada, siis tal peab see valik olema. Aga tal peab olema ka valik, mida tänapäeva investeerimistehnoloogia võimaldab - investeerida väga madalate kuludega indeksifondi," selgitas Tuleva pensioniühistu juhatuse liige Tõnu Pekk.

Üks tänane suur probleem seisnebki aga selles, et taolisi uudiseid uutest tegijatest praktiliselt ei kuule, sest pensionifondide turule on raske siseneda. Vähene konkurents aga omakorda tingib selle, et haldustasud ja kulumäärad on maailmaturuga võrreldes väga kõrged.

"Me oleme algust teinud, siin on mitu barjääri, mis tuleb ületada. Esiteks on vajalik kriitiline mass pensionifondi liikmeid, vaja on kokku koguda suhteliselt suurt algkapital - täna on algkapitali nõue 3 miljonit," ütles Pekk.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ministeerium on praegu uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamise keskmises faasis ning võimaluste piires võetakse täna ümarlaual väljatoodut kuulda. See võib tähendada näiteks leevendusi turule sisenemiseks.

"Ma ei hakkaks täna veel spekuleerima võimalike lahenduste üle. Pigem oli täna küsimuste ülesseadmise hetk ja ma arvan, et lähiperiood annab meil võimaluse vaadata võimalikke lahendusi," ütles Sester.

Üheks oluliseks probleemiks peetakse täna ka seda, et pensionifondide valitsejad ei investeeri piisavalt Eestisse ning see pärsib meie majanduskasvu.

Kaubandus-tööstuskoja direktor Mait Palts tõi välja, et euroalas paistab Eesti selles osas negatiivselt silma.

"Meie inimeste pensionivara on investeeritud ikkagi Eestist välja. Kui me võtame otsesed investeeringud pensionifondidest Eesti majandusse, siis see protsent jääb erinevate hinnangute ja arvutuste põhjal 5 ja 7 vahele, mis on selgelt liiga vähe," tõdes Palts.

"Me töötame hetkel ikkagi sellega, et võimalikke instrumente, kuhu seda raha suunata, rohkem turule tuua. See peaks olema meie suurem priorittet praegusel hetkel," sõnas Sester.

Pensionikogujaid on Eestis tänase seisuga veidi üle 680 000.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: