Kolm müüti sotsioloogiast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Märtsi lõpus jõudis uudistesse info Tartu ülikooli eelarvesüsteemist ja ebaselgusest raha jagamisel erialade vahel. Seoses sellega on üles kerkinud küsimus sotsiaalteaduste väärtusest ja vajalikkusest ühiskonnas. Otsustasime sotsioloogiatudengitega purustada mõned müüdid, mis meie eriala ja ka sotsiaalteadusi laiemalt saadavad.

Müüt 1 – Sotsioloogia õpetab vaid hämamist

Fakt – Sotsioloogia võimaldab mõista ühiskonna toimimist ja pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele

Sotsioloogia õpetab mõistma meie endi käitumist, inimühiskonna toimemehhanisme, sotsiaalset reaalsust ja ühiskondlikke nähtusi. Sotsioloogia näeb indiviidi, teda ümbritsevat ja tema kogemusi kui üht kildu kaleidoskoobi kogupildist ning võimaldab mõista, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad: näiteks kuidas rikaste käitumine erineb vaeste käitumisest, kuidas tõrjutute väärtushinnangud erinevad võimupositsioonil olevate omadest jne.

Samuti aitab sotsioloogia mõista institutsioonide mõju ühiskonnas - me saame näiteks uurida, kuidas suhtuvad inimesed politseisse, milline on olnud peremudelite muutus ajas, kuidas vanemate haridustase mõjutab laste hakkamasaamist edasises elus.

Kõigi nende nähtuste uurimise tulemusel saavad sotsiaalteadlased teha reaalseid ettepanekuid, kuidas ühiskondlikke probleeme lahendada. Näiteks on sotsioloogid panustanud vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammide loomisse, vaesuse vähendamiseks mõeldud sotsiaalpoliitikate väljatöötamisse ning vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste arendamisse.

Ühiskondlikud nähtused on komplekssed ning seosed omavahel läbipõimunud, kuid trendide ja mustrite tundmaõppimine võimaldab pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele ja seeläbi parandada elukeskkonda.

Müüt 2 – Sotsioloogia on pseudoteadus

Fakt – Sotsioloogia kasutab teaduslikke meetodeid ühiskondlike protsesside seletamiseks

Nagu iga teine teadus, tegeleb ka sotsioloogia kirjeldamise, seletamise ja prognoosimisega. Õppides tundma ühiskondlikku käitumist, inimestevahelisi erinevusi ja sarnasusi, õpime nägema ka erinevate nähtuste põhjuseid.

Sotsiaalteaduste eripärana võib tuua välja asjaolu, et erinevate mõjutegurite rohkusest ja mitmekesisusest tulenevalt ei saa sageli nähtuse A ja nähtuse B vahel esile tuua 100 protsenti kindlaid põhjuslikke seoseid. Näiteks rahvuselise palgalõhe puhul on oluline uurida, kas ja kuivõrd suures osas on lõhe põhjuseks diskrimineerimine, vähemusrahvuste esindajate keeleoskus ja erinev väärtussüsteem või hoopiski mõni muu tegur.

Siiski on võimalik ka keerulistele nähtustele pakkuda seletusi, mis aitavad üles leida probleemkohad ning võimalikud lahendused. Selleks kasutavad sotsiaalteadlased statistilisi meetodeid, intervjuusid, tekstianalüüsi ja palju muid vahendeid. Uuringutest saadud tulemused on kinnitatud faktide ning teoreetiliste seletustega.

Seega ei ole tegemist n-ö õhust võetud mõtetega, vaid tõestatud seisukohtadega, mistõttu võib sotsioloogiat näha kui mõtteviisi, mis õpetab lisaks kriitilisele ja analüütilisele mõtlemisele nägema ka ühiskondlike nähtuste süvakihte.

Müüt 3 – Sotsioloogia lõpetanud on tulevased töötud

Fakt – Sotsioloogia eriala lõpetanud leiavad kergesti tööturul sobiva positsiooni

Üldlevinud arvamusele vastupidiselt näitab Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlasuuring, et vaid 2% sotsiaalteaduskonna lõpetanutest olid uuringu hetkel töötud. Kusjuures 80% sotsioloogia magistriõppe lõpetanutest töötab erialasel töökohal.

Töökoha leidmist õpingute lõppedes toetavad omandatud oskused, mis võimaldavad töötada väga erinevatel ametikohtadel, näiteks andmeanalüütiku, projektijuhi, riigiametniku, linnaplaneerija, uuringute korraldaja ja uuriva ajakirjanikuna. Kusjuures andmeanalüütik on Forbes’i andmetel 2016. aastal ihaldusväärseim töökoht, millel on kõige enam tulevikuväljavaateid.

Lisaks aitab töö leidmisele kaasa asjaolu, et enamik sotsiaalteadust õppivatest tudengitest omandab erialase töökogemuse juba õpingute vältel praktikaainete raames.

Kas ja milleks on sotsiaalteadused vajalikud?

Kokkuvõtvalt soovime öelda, et sotsiaalteadused on ühiskonnale sama vajalikud kui reaalteadused. Kõrghariduse omandamine toob kasu nii indiviidile kui ka ühiskonnale üldisemalt, sest parandab inimese võimalusi tööturul ja suurendab nende inimeste hulka, kes suudavad analüüsida ühiskonnas toimuvat ja pakkuda lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ühiskonnateadlastena toetame TÜ üliõpilaskonna ja ühiskonnateaduste instituudi ettepanekuid, mis muudaks ülikooli rahastussüsteemi läbipaistvamaks ja võrdsemaks.

Artikkel on kirjutanud Angela Ader, Eleri Lillemäe, Eveliis Padar ja Virve Kass sotsioloogiaüliõpilaste liidust.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: