Puhtu-Laelatu kaitseala laieneb vähem kui plaaniti ({{commentsTotal}})

Keskkonnaamet tuli aasta alguses välja plaaniga muuta Hanila vallas asuva Puhtu-Laelatu looduskaitseala kord karmimaks, põhjendades seda veelindude kaitsmisega. Kohalikud aga kardavad, et see tõmbab kriipsu peale kalandusele. Keskkonnaamet otsustas kaluritega kompromissile jõuda.

Virtsust lõunasse jääva Puhtu-Laelatu looduskaitseala puisniidud on ühed liigirikkamad Eestis ja seal on ka rahvusvahelise tähtsusega veelindude elupaik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle aasta alguses tutvustas keskonnaamet looduskaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõud, mille järgi laienenuks kaitseala mõnesaja hektari võrra. Kohalikke tegi aga murelikuks, et peaaegu kogu looduskaitsealal, kaasaarvatud merel, oleks kehtestatud senisest rangem sihtkaitsevöönd, mis tähendanuks kohaliku kalanduse lõppu.

"Rame laht on selline varjuline koht, kuhu saab peaaegu igasuguse ilmaga võrgud sisse panna ja ka välja võtta," rääkis kohalik kalur Jaan Kivisalu.

Sihtkaitsevööndi ulatusliku laiendamise vastu oli ka Hanila volikogu.

Nüüd tutvustas keskkonnaamet eelnõu uut versiooni. Peale täiendavat analüüsi leidis amet, et tegelikult võivad suurel osal looduskaitsealale jäävast merest kala püüda ka kutselised kalurid.

"Me analüüsisime, et siin ei ole niivõrd intensiivne kalapüük, need kalapüügivahendid, mida siin madalates veekogudes kasutatakse, ei ole linnustikule niivõrd ohtlikud ja seetõttu lubati siin nii kutseline püük kui ka veealal liikumine," selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.

Algselt plaanitud ligi 2900 hektari asemel jääb tulevikus rangemate nõuetega sihtkaitsevööndisse veidi üle 1400 hektari. Puhtu-Laelatu looduskaitseala uus kaitse-eeskiri peaks jõustuma järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: