Liikluspsühholoogid: karistuste karmistamine joobes juhtimist ei vähenda ({{commentsTotal}})

Vaid karistuste karmistamine ei aita purjuspäi rooli istujate arvu vähendada, vaid selliste juhtide jaoks oleks vaja laiendada koolitus- ja rehabilitatsiooniprogramme, tõdeti rahvusvahelisel liikluspsühholoogide kogunemisel Murastes. Eestis töötab selline programm 2011. aastast saadik.

Mõnda aega Eesti kolleegide tööga tutvunud Belgia liikluspsühholoog Ludo Kluppels ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kodumaal on olukord joobes juhtimisega halvemgi kui Eestis.

"Belgias on probleem see, et sotsiaalne suhtumine purjuspäi sõitmisse ei ole nii eitav kui Eestis. Paljud inimesed peavad normaalseks, et pisikese alkoholikogusega veres võib sõita küll ja enamiku belglaste jaoks pole see probleem. Eestis aga on enamik inimesi veendunud, et joobnuna juhtimine on tõsine probleem," rääkis Kluppels.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo leiab siiski, et ka Eestis levinud arvamuse kohaselt lubab kann õlut või pokaal veini veel rooli istuda küll.

"Eestis see n-ö esimese lõike piirmäära ületamine, mis on 0,5 milligrammi, on see, mis on kasvavas trendis. Sellest me saame juba aru, et raskes joobes ja purupurjuspeaga sõitmine on lubamatu," ütles Loigo.

Üht meelt ollakse selles, et ainult karistustega probleemi ei lahenda. Eestis töötab 2011. aastast saadik rehabilitatsiooniprogramm "Korralik juht" ehk Koju, kus kerge joobega vahele jäänud juhtidele antakse võimalus asendada karistus koolituse läbimisega.

"2014 - 2015 oli politsei riigihanke korras joobes juhtidega tegelemisel tagasilangemise hulk aasta jooksul 4%. Tõsi, periood on väga lühike, aga see oli selles mõttes päris hea näitaja, et selle aasta jooksul, kui inimestega töötati, väga paljud korduvalt vahele ei jäänud," rääkis liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Koju programmi võivad pääseda siiski vaid patustajad, kes pole vahele jäänud korduvalt ega viimase viie aasta jooksul rohkem kui 1,5-promillise joobega. Kluppelsi arvates võiks seda piirangut muuta.

"Ma arvan, et ka suurema promilliga vahelejäänutele oleks rohkem kui vajalik võimaldada seda koolitust ja psühholoogilist lähenemist," ütles ta.

Gunnar Meinhardi arvates tasub seda mõtet kaaluda, kuid välja tuleks selekteerida sõltuvushäirega inimesed, keda selline programm ei aita.

Toimetaja: Merili Nael



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: