ERR Kilises: meer soovib põgenikke linnas hoida, kuid selleks on vaja EL-i abi ({{commentsTotal}})

Süüria piiriäärse Türgi linna, Kilise linnapea ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema soov oleks hoida Süüriast pärit põgenikud oma linnas, et neil oleks pärast sõja lõppu lihtne koju tagasi minna. Selleks on aga vaja abi nii Euroopa Liidult kui ka kogu maailmalt.

"Aktuaalse kaamera" võttegrupp käis Kilise lähedal põgenikelaagris, mis asub Süüria piirist mõne kilomeetri kaugusel. Kui enamik Süüria sõjapõgenikest elab linnades, siis laagritesse on jäänud vaesemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõni põgenik elab Kilise laagris juba viis aastat. Teiste hulgas seitsme lapse ema, kes kohe saab ka kaheksanda. Kogu pere mahub ära väikesesse konteinerelamusse.

Iga laagrielanik saab Türgi riigilt umbes 30 eurot kuus. Tublimad käivad ka laagrist väljas tööl ja teenivad lisa.

Laagris on olemas kauplus, polikliinik, kaks mošeed, käsitöö tegemise võimalus ning lasteaed ja koolid. Lasteaias käib õpe türgi keeles, et hiljem elus hakkama saada, sest sõja lõppu Süürias näha pole.

Kui keelt õpetada on lihtne, siis laste katkise psüühikaga on juba keerulisem.

"Näiteks kui me mängime mänge, siis nad valivad mänguasjaks relva," tõdes Kilise põgenikelaagri õpetaja Mehtap Cetin.

Siin laagris on inimesi, kes on Süüriast põgenenud aegadel, kui ISIS ei olnud veel mingi tegija.

"Kõigepealt toimusid Bashar al-Assadi vastased demonstratsioonid ja siis hakkas Assadi armee inimesi tulistama," ütles põgenik Muhammed.

Põgenik Zahluli sõnul pole Kilise laagris väga vigagi. "Kui ma läheksin Euroopasse, siis oleks seal võib-olla sama seis, aga siin pole ka, tänu jumalale, väga viga," vastas Zahlul küsimusele, kas tal on plaan edasi Euroopasse minna.

Kilise põgenikelaagri läheduses Kilise linnas elab aga 125 000 põgenikku. Linnapea Hasan Kara sõnul tuleb Euroopal aru saada, et see kõik pole ainult Türgi probleem.

"Ma ei taha lasta neil minna teistesse linnadesse ja maadesse. Me tahame neid inimesi siin hoida. Kui süürlased jäävad siia ja ühel päeval sõda lõpeb, saavad nad oma kodumaale tagasi pöörduda," ütles linnapea.

Ressursid põgenikega toimetulekuks on aga otsas.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: