Kogusumma, mis läheb igal aastal Eesti riigieelarvest kodanikualgatustele, pole täpselt teada, kuid viimasel viiel aastal arvatakse see olevat 60-100 miljoni euro vahel, vahendas Eesti Päevaleht.

Raporti kohaselt on vabaühenduste rahastamise puhul probleemseim eesmärgiselgus ehk eesmärki kas ei sõnastata või jäävad sõnastatud eesmärgid ebaselgeks, samuti puudub ministeeriumitel selge poliitika, kuidas ja millal on vaja toetada vabaühenduste kasvu ja professionaliseerumist.

Uuringu kohaselt on taotluste hindamise ja rahastamise protsessis palju musti auke, mis muudavad rahastamise läbipaistmatuks, lisaks on puudulik rahastamise tulemuste ehk kasu ja lisandväärtuse hindamine ning kogu vabaühenduste rahastamisest puudub terviklik ülevaade.

Raport tõdes, et iga aastaga on suurenenud avaliku sektori organisatsioonide ehk ametite, omavalitsuste, ministeeriumite ja KOV-ide allasutuste ning valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste toetamine.

Raporti kohaselt pole aktsepteeritav, et ministeeriumid kasutavad hasartmängumaksust laekuvat raha ministeeriumi eelarve puudujäägi lappimiseks ning hasartmängumaksu nõukogule heidetakse ette taotluste hindamise ja rahastamisotsuste tegemise läbipaistmatust, samuti nõukogu kõrget politiseeritust.

Eelmisel aastal moodustasid vabaühenduste toetused HMN-i eraldistest 58 protsenti, aastas jagab nõukogu aga üle üheksa miljoni euro.

Raporti järgi on raha jagamisel kõige kehvemad tulemused justiitsministeeriumil ja seda seetõttu, kuna nende rahastuspraktika ei vasta hea rahastamise põhimõtetele.

Ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul on eraldatavad toetused määratud üldjuhul juba riigieelarvega, mistõttu ministeeriumi kaalutlusruum on väike ja sageli on tegemist raha tehnilise vahendajaga, mistõttu pole ministeerium pidanud seni vajalikuks strateegilise partnerluse vorme kasutada.