"Eelnõu on raam ja raami sisse tuleb ehitada tõsiseid täpsustusi. Oluline on see, mis saavad olema omavalitsuste ülesanded ja rahastamine. Sügiseks peab olema rida pakette, mis tuleb alles läbi rääkida: omavalitsusliitude teema, koostöö teema, kuidas toimub regionaalne juhtimine ehk tänased maavalitsused," rääkis Noorkõiv intervjuus Vikerraadiole.

Küsimusele, miks praegu n-ö poolik lahendus heaks kiideti, vastas Noorkõiv, et aeg ehk 2017. aasta korralised valimised surub peale. "Ajagraafik on tihe ja kõiki asju pole jõutud valmis."

Positiivse poole pealt märkis Noorkõiv, et ilmselt ei ole enam väga palju neid inimesi, kes ütleks, et haldusreformi pole vaja. Tänane seis on selline, et umbes 80 omavalitsust 213-st peavad ühinemis- või liitumisläbirääkimisi.