Riigikogulased saavad edaspidi ka volikogudesse kuuluda, kriitikud peavad aga "kahe tooli seadust" ohtlikuks ({{commentsTotal}})

Riigikogu muutis seadusi nii, et riigikogu liikmed tohivad edaspidi kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogudesse. Seadusele vastu hääletanud Vabaerakond leiab, et lubades poliitikutel istuda korraga kahel toolil, kasvatavad suured erakonnad oma mõjuvõimu ning suureneda võib kauplemine nn katuserahaga.

Seadust, mis tühistab seni kehtinud keelu töötada korraga nii riigikogus kui ka kohalikus volikogus, kutsutakse kahel toolil istumise seaduseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp ütles, et lubades poliitikutel korraga kahel toolil istuda, tugevdatakse suurerakondade mõjuvõimu.

"Jah, mõnel juhul võib riigikogu liige, andes oma kogemusi ja teadmisi edasi, anda teatud professionaalsust kohalikule volikogule juurde, kuid paraku on poliittehnoloogia sel sajandil tugevnenud sedavõrd, et omavalitsuste üsna nõrka ja võimalustevähest olukorda kasutatakse sundparteistamisena," selgitas ta.

Suurerakondade võimu kasvu kohalikes omavalitsustes mõjutab Kübarsepa sõnul ka haldusreform, sest tänu sellele väheneb volikogude liikmete ehk kohapealsete otsustajate arv.

Kübarsepa hinnangul on suuremates omavalitsustes ka valimisliitude moodustamine edaspidi keerukam, sest neis on suurparteidel suurem võim. Riigikogu liikmete lubamisega kohalikesse volikogudesse muutub aga ka katuseraha kasutamine tema arvates veelgi rangemalt "kaup kauba vastu" tehinguks.

"Minu nägemus on küll see, et katuseraha kasutamine muutub aktiivsemaks. Seal tahetakse väga selgelt kohe ka erakonnastumist vastutasuks," rõhutas Kübersepp.

Kui riigikogu opositsiooniparteid olid kahel toolil istumise seaduse vastu, siis koalitsioon oli poolt.

"Muide, täna hommikul voolava vee all seistes ma avastasin, et minul on küll kaks kannikat ja kaks tooli minule küll sobivad. Ja siis ma vaatasin veel oma keha üle ja selgus, et mul on kaks kätt, kaks jalga, aga neid on mõistlik kasutada koostöös," rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Mark Soosaar riigikogu kõnepuldis.

Soosaar lisas, et koostöö riigi ja omavalitsuste vahel lonkab kahte jalga ja siin aitaks seaduseelnõu vastuvõtmine.

Eelnõu võeti vastu 58 poolthäälega ja selle järgi saavad riigikogu liikmed volikogudesse tööle asuda pärast järgmisel aastal toimuvaid kohalikke valimisi.

Palka riigikogu liikmetele volikogu töö eest ei maksta, kuid hüvitatakse tööga seotud kulutused.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: