Galerii ja video: USA kaitseväelased tegid rännakul pausi ning näitasid tartlastele ja valgalastele lahingtehnikat ({{commentsTotal}})

Täna peatuvad Tartus ja Valgas Ameerika Ühendriikide kaitseväelased rännakul õppusele Saber Strike Valgas ja Tartus, et suhelda kohalikega ja tutvustada huvilistele oma relvastust ja varustust.

"Meie kaitseväed teevad juba aastaid väga tihedat koostööd. Sel nädalal soovime lähemalt tutvuda ka Eestis elavate inimestega ja tänada neid toetuse eest," ütles õppuse Saber Strike kommunikatsiooni ülem major Martyn Crighton ja lisas, et Eesti linnades tutvustavad õppusel kasutatavat tehnikat ja relvastust parimad sõdurid.
Koos ameeriklastega näitavad oma relvastust ja varustust ka Eesti kaitsevägi ja kaitseliit.

Valga linnaõiguse saamise 432. aastapäeva tähistamise festivali külastajad saavad homme Kesk tänaval kell 11 lähemalt uurida ameeriklaste soomustransportööri Stryker ning Eesti kaitseväe veotehnikat.

Tartus Raekoja platsil ootavad uudistajaid kell 14 kaitseväe, kaitseliidu ning Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede 2. ratsaväerügemendi esindajad, et tutvustada oma varustust ning tehnikat. Lisaks relva- ja tehnikanäitusele on väljas ka kõrgema sõjakooli kadetid.

Dragoon Ride nime kandva rännakuga saabuvad Ameerika Ühendriikide kaitseväelased esmaspäeval algavale rahvusvahelisele õppusele Saber Strike, mida peetakse kolmes Balti riigis. Dragoon Ridega harjutavad Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksused kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2 400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus.

Eestis teevad kolonnid peatuse ja kohtuvad kohalikega 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus.

13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest ja õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" uudist:

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: