Kahe lapse elu võtnud batuudiõnnetuse süüdlased said tingimisi vangistused ({{commentsTotal}})

{{1465556351000 | amCalendar}}

Tartu maakohus kinnitas täna kokkuleppekaristustena tingimisi vangistused kahe lapse surmaga lõppenud batuudiõnnetuse süüdlastele - kahele batuudi paigaldajale ja batuudirentimisega tegeleva ettevõtte juhile.

Kohus mõistis batuudi paigaldajatele Raimi Kalmusele (28) ja Tanel Altementile (24) tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ning ettevõtte juhile Alger Vedlerile (49) tingimisi kolmeaastase vangistuse.

Menetluskuludena tuleb süüdistatavatel tasuda 945-1185 eurot, kuid kannatanud on esitanud ligi 60 000 euro suuruse varalise ja mittevaralise kahju nõude, mille on Alger Vedler tänaseks kõigi süüdistatavate eest vabatahtlikult täies ulatuses juba hüvitanud.

Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido ütles kohtuistungil, et kuigi juhtunu on väga traagiline ja hukkunud lapsi ei too tagasi enam miski, on tegemist ettevaatamatusest toimepandud tegudega.

Prokurör selgitas, et karistuse kujunemisel on arvestatud ka sellega, et süüdistatavad on varem karistamata ning ettevõtte juht on kogu kahju vabatahtliku hüvitamisega näidanud mõistvat suhtumist juhtunusse. Prokurör kinnitas ka, et kokkulepetes on arvestatud kannatanute seisukohaga ning nende huvides on asja lahendamine kiirema ja lühema menetlusena.

Süüdistatavate kaitsjad nõustusid kohtuistungil, et kokkulepped on seaduslikud. Kõik süüdistatavad kinnitasid kohtule, et käituvad edaspidi seaduskuulekalt. Vedler ütles, et ta teeb omalt poolt kõik, et midagi nii traagilist enam iial juhtuda ei saaks. Ta kinnitas, et on oma senisele tegevusele hinnangu andnud ning ettevõte pakub praegu teenust oluliselt kontrollitumal viisil ja väiksemas mahus. Vedler sõnas, et tagab ettevõtte tegevuse ohutuna, seaduspäraselt ja kooskõlas tootja juhistega.

Kohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud ja tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks saanud õnnetuse ära hoida. Kuigi juhtunu tagajärjed on rasked, on tegu teise astme kuriteoga ja kohus peab arvestama seaduses ette nähtud karistusmääradega. Kuigi süüdistatavad on varem karistamata, mõistis kohus neile karistuse üle keskmise määra, mida seadus sellise kuriteo eest võimaldab.

Kergendava asjaoluna arvestas kohus seda, et süüdistatavad on avaldanud juhtunu pärast puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks asus Vedler kohe pärast juhtunut hüvitama kannatanutele kulusid ning on tänaseks täielikult tasunud kogu kahju nende esitatud nõude ulatuses. Seadusest tulenevad raskendavad asjaolud aga puuduvad.

Kohus nentis, et süüdistatavate isikuid arvestades ei ole alust mõista neile reaalset vangistust ega allutada neid käitumiskontrollile. Kui aga süüdistatavad panevad katseajal toime uue kuriteo, pööratakse mõistetud vangistused täitmisele.

"Mitte ükski karistuse suurus ei too tagasi hukkunud lapsi. On väga kahju, et selline õnnetus aset leidis. Me jätkuvalt tunneme kaasa peredele, keda see väga lähedalt puudutas. Meil on sügav kurbus leinas," ütles Airfuni juht Alger Vedler "Aktuaalsele kaamerale".

Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Kohus vaagis karistusleppeid kannatanute perekonna- ja eraelu kaitseks kinniste uste taga.

Traagiline batuudiõnnetus

Eelmise aasta 5. juulil kell 17.40 juhtus Tartumaal Tõrvandi alevikus üliraskete tagajärgedega õnnetus, kui laste sünnipäevapeol võttis tuule alla täispuhutav batuut.

Tuul lennutas batuudi mitmekümne meetri kõrgusele ning sealt alla kukkunud kaks last hukkus ja kolm last sai raskelt viga.

Batuudilt kukkunud poiss ja tüdruk, sündinud 2007. aastal ja 2009. aastal, surid vaatamata meedikute pikaajalisele püüdele neid elustada.

Politsei käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Uurimine tuvastas, et õhkbatuut ei olnud kinnitusvaiadega maa külge kinnitatud, mille tulemusel tõusis see seal olnud lastega õhku.

Kriminaalasja uuris Lõuna prefektuuri lastekaitseteenistus ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul, Susann Kivi



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: