Siim Kallas kutsus üles topeltkodakondsust seadustama ({{commentsTotal}})

{{1465711338000 | amCalendar}}
Siim Kallas.
Siim Kallas. Autor/allikas: Reformierakond

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Siim Kallas tegi pärast partei üldkogu poliitilise ettepaneku parlamendierakondadele, kutsudes seadustama topeltkodakondsust

Täpsemalt lubas Kallas korraldada seminari "Kuidas laiendada kodanike riiki?".

"Kavas on ettekanne, milles teen poliitilise ettepaneku parlamendierakondadele kodanike riigi laiendamiseks," rääkis Kallas erakonnakaaslastele saadetud kirjas.

Kallas: Eesti vajab kodakondsuspoliitika referendumit 

Kallas ütles täna toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse. 

Reformierakonna auesimees Siim Kallas rääkis erakonna üldkogul, et viimastel andmetel elab välismaal 104000 Eesti kodanikku. „Paljud neist on abielus välisriigi kodanikega ning paljudel neist on ühised lapsed. Eesti seadus ei luba täna omada kahte kodakondsust. Seadus ütleb, et kui tahetakse säilitada näiteks USA või Saksa kodakondsus, tuleb loobuda Eesti kodakondsusest. Leian, et nõue loobuda Eesti kodakondsusest on oma olemuselt põhiseadusevastane ning parim lahendus oleks seadustada topeltkodakondsus, ilma lojaalsus ja keelenõudeid leevendamata,” ütles Siim Kallas. 

„Eesti avatuse või suletuse määravad kodakondsusseadus ja välismaalaste seadus. Nende seaduste sajad paragrahvid on muust maailmast eraldatud soosaare ideoloogia kandjad. Neid seadusi kannab hirm võõraste ees. Nende seaduste üldine mõtteviis on, et me ei taha ühtegi uut kodanikku mujalt, me ei taha ühtegi uut töötajat mujalt, me ei taha ühtegi ajutist ega alalist elanikku kusagilt mujalt. Seega on Eesti kodakondsuspoliitika pärit minevikust ning vajab laialdasemat arutelu. Kuivõrd kodakondsuspoliitika muudatus on meie ühiskonna joaks suur muutus, siis võib vajadusel kaaluda selles küsimuses rahvahääletuse läbi viimist,“ lisas Siim Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: