Õigusekspert: illegaalse immigrandi vahistamisele tuleks eelistada vabatahtlikku riigist lahkumist ({{commentsTotal}})

Illegaalseid immigrante ei tohi Euroopa Liidus pelgalt ilma loata riigis viibimise eest vangi panna, leiab Euroopa Kohus. Kohtulahend rõhutab, et ebaseaduslikult riigis viibivaid välismaalasi võib teatud juhtudel küll ajutiselt kinni pidada, kuid esialgu tuleb anda neile võimalus lahkuda vabatahtlikult.

Euroopa Kohtu otsus puudutab Ghana kodanikku, kelle Prantsuse politsei tabas teel Belgiast Suurbritanniasse. Tal olid kaasas valedokumendid ning politsei arreteeris ta ebaseaduslikult riigis viibimise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtu hinnangul ei oleks naist tohtinud vahistada, vaid talle tulnuks teha ettekirjutus lahkuda riigist vabatahtlikult 7-30 päeva jooksul.

"Tuleks anda inimesele võimalus vabatahtlikult tagasi pöörduda ja seda tuleks alati eelistada. Kui see ei ole võimalik, siis võib rakendada ka karmimaid meetmeid ehk sunnimeetmeid, aga eelkõige vähem piiravamaid sunnimeetmeid," rääkis Eesti inimõiguste keskuse õigusekspert Anni Säär.

Kohtuotsus ei tähenda siiski seda, et ühtegi illegaalset immigranti ei tohi enam Euroopa Liidu riikides kinni pidada. Lahend toonitab, et pelgalt ebaseaduslikult riigis viibimise eest ei tohi inimest vangi panna. Endiselt võib inimese teatud asjaoludel paigutada ajutiselt kinnipidamiskeskusesse.

Eestis ei saa juba alates 2015. aastast inimest ilma loata riigis viibimise eest vangistada.

"Üldjuhul eelistavad liikmesriigid välismaalase vabatahtlikku lahkumist. Juhul kui välismaalane siiski oma lahkumiskohustust ei täida või kui haldusorganil on alust arvata, et ta püüab oma tagasisaatmist takistada, siis on haldusorganil õigus taotleda kohtult isiku kinnipidamiseks luba, kuni välismaalane on välja saadetud," selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak.

Oluline on otsus selle poolest, et kohus rõhutas printsiipi anda illegaalsele immigrandile esialgu võimalus vabatahtlikult lahkuda ning alles seejärel kasutada karmimaid meetmeid. Õiguseksperdi hinnangul mõjutab see praktikat kogu Euroopa Liidus ning sealhulgas Eestis.

"Kindlasti mingil määral see mõjutab. Võib-olla ongi nii, et on vähem inimesi, keda hoitakse kinnipidamiskeskuses," rääkis Anni Säär.

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: