Mart Helme kinnitati EKRE presidendikandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1465723995000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Pärnu Kontserdimajas kogunenud kongress otsustas, et vabariigi presidendi kandidaadiks esitatakse erakonna esimees Mart Helme.

Mart Helmet toetasid presidendikandidaadina kõik kongressile kogunenud delegaadid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Helme lubas Kadriorgu jõudes esindada riiki, rahvast ja konservatiivset maailmavaadet. "Ja oluline on lisada: ilma silmakirjalike vihakõnede, ilma ärmatsemiseta, ilma nätsunärimiseta," ütles ta.

Helme ütles, et erakonna peamine eesmärk on võtta riik kartellidelt ja tagatubadelt tagasi Eesti nahvale. Selleks on tõusmine populaarseimaks erakonnaks ja pärast riigikogu valimisi EKRE juhtimisel moodustatav valitsus.

"Võitlus Kadrioru pärast ei saa olema kerge. Peame arvestama, et eelmistel kohalikel valimistel oli meie erakond alles liiga nõrk, et saavutada olukord, kus suur hulk valijamehi tuleksid meie parteist või meie osalusel toimivatest valitsusliitudest. Sellest hoolimata näitavad küsitlused, et see võitlus pole lootusetu. Inimesed on kartellierakondade omavolist sedavõrd väsinud, et isegi seni tugeva distsipliiniga parteide liikmed pole tagatubadele enam lojaalsed ning laias laastus pooled võimalikest valijameestest on siiani keeldunud oma eelistusi avaldamast. Me saame kindlalt väita, et paljud neist eelistavad meie erakonda ja meie erakonna kandidaati. Seda enam et äsja riigikogus vastu võetud haldusreform on inimesed kohalikes omavalitsustes tõsiselt tigedaks teinud, " ütles Mart Helme kongressil peetud kõnes.

"Konservatiivse Rahvaerakona erakonna ülesanne on hoolitseda selle eest, et Kadriorgu ei maanduks kartellierakondadele kuulekas marionett, kes vastuvaidlematult haldusreformi taolised värdreformid ja kooseluseaduse sarnased värdseadused eesti rahva vastu vihakõnesid pidades välja kuulutab. Mina niisuguste presidentide hulka ei kuuluks. Kavatsen Kadriorgu kõigi mulle looja poolt antud annete, oskuste ja kogemustega esindada meie riiki, meie rahvast ja rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Ilma silmakirjalike vihakõnedeta, ilma ärmatamise, ilma nätsu närimiseta," lausus Helme.

Mart Helme peab tõenäoliseks, et president jääb riigikogus valimata.

"Kui me vaatame varasematele kogemuste peale, siis sellel korral, kui oli väga palju kandidaate, kukkus riigikogus valimine läbi. Praegu me näeme, et kuuest riigikoguerakonnast kolm on oma kandidaatidega väljas. Üejäänute puhul on segane seis, sest pole selgust, kas Jõks on IRL-i kandidaat või on ta Vabaerakonna kandidaat või on ta mõlema kandidaat. Nii või teisiti, kandidaatide rohkuse ja ka selle tõttu, et Keskerakond otsustas Mailis Repsi kandidatuuri kasuks, on häälte killustumise võimalus ikkagi ülimalt suur," rääkis Helme.

Üks esimesi avalööke kampaanile on Helme sõnul juuni lõpus ilmuv elulooraamat. "Üks kampaania elemente on tiirutamine mööda Eestit ja raamatu esitlemine. On väga palju muid üritusi," lisas ta.

Helme jätkab ka EKRE esimehena

EKRE kongress valis Mart Helme ka tagasi erakonna esimeheks.

Erakonna aseesimeesteks valiti Martin Helme, Jaak Madison ja Merry Aart.

EKRE tahab presidendi otsevalimise üle rahvahääletust

EKRE tegi kongressil avalduse, millega soovib panna presidendi otsevalimise küsimuse rahvahääletusele.

Erakond tõi välja, et oma ametisoleku viimasel päeval, 8. oktoobril 2001. aastal andis president Lennart Meri riigikogule üle põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli viia sisse presidendi otsevalimised. EKRE sõnul toetas seda algatust ka president Arnold Rüütel.

"Järgnenud 15 aasta jooksul on võimuparteid maha hääletanud kõik algatused lasta rahval endale ise presidenti valida. Eesti Konservatiivse Erakonna kongress leiab, et presidendi otsevalimine tuleb Eestis seadustada. Demokraata huvides on kodanikele hädavajalik juurde anda vahetuid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks," teatas erakond.

Tänane valimisüsteem ei ole EKRE hinnangul kooskõlas ka põhiseadusliku võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega. "Parlamendis valitud president on kaldu nii riigikogu kui ka valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poole. Peatselt ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese seisukohad ja väljaütlemised on selle kõnekaks näiteks," märkis erakond.

"Rahva tahte objektiivseks väljaselgitamiseks teeb Eesti Rahvaerakonna Kongress ettepaneku panna presidendi otsevalimise küsimus rahvahääletusele," lisas erakond.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: