ERR Peterburis: uuringu kohaselt ei tea üle poole venemaalastest, millal Venemaa päeva tähistatakse ({{commentsTotal}})

Venemaal tähistatakse täna Venemaa päeva, sest täna 24 aastat tagasi kuulutati välja Vene Föderatsiooni suveräänsus. Üle poole venemaalastest aga ei tea, mis püha see tegelikult on.

Kui Moskvas tähistatakse riigipüha suurte ürituste ja kontsertidega, siis Peterburis on üsna vaikne - kesklinnast leiab vaid mõne üksiku viite sellele, et täna on Venemaa päev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Levada keskuse äsjane uuring näitas aga, et vaid 44 protsenti venemaalastest teab, et 12. juunil tähistatakse Venemaa päeva. Kõik, kellega "Aktuaalne kaamera" Peteruri südalinnas vestles, olid sellega kursis. Küsimus, mis on selle päeva tähendus, ajas osa neist aga kimbatusse.

"Seda ma küll ei tea," vastas Oleg küsimusele, miks täna Venemaa päeva tähistatakse.

"Meie oma päev tekkis. See juba on hea. Me tunnetame end riigina, venelastena," ütles Varvara.

"Ausalt öeldes on mul täna sünnipäev ja ma ei mõtle sellest," kommenteeris Olga.

"Ma arvan, et see on tähtis päev. See on meie pidupäev ja meile sellised pidupäevad meeldivad. Ainult külm on, aga muidu armastame seda päeva," rääkis Jekaterina.

"Aktuaalne kaamera" uuris peterburglastelt ka seda, kuidas nende arvates suhtutakse Venemaasse praegu maailmas.

"Kahjuks mitte eriti hästi. Kuid me teame, et see on ebaõiglane," vastas Varvara.

"Ameeriklased peavad end suurvõimuks. Aga nüüd on ka Venemaa tõusmas," ütles Oleg.

Ka Nadeždale ei meeldi, et USA domineerib ja dikteerib. "Mul on pisut piinlik Saksamaa ja Inglismaa pärast, et nad sellele diktaadile alluvad," ütles ta.

"Peaasi, et sõda ei oleks, olete nõus?" vastas Jekaterina.

Peterburis on täna tegelikult veel üks tähtpäev - möödub 25 aastat Leningradi Sankt Peterburgiks tagasi nimetamisest.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: