NATO staabielement Eestis saavutas täisvõimekuse ({{commentsTotal}})

{{1465795208000 | amCalendar}}

Täna Tallinnas peetud NATO staabielemendi (NFIU) hoone avamistseremoonial kuulutas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras välja aasta tagasi loodud NATO staabielemendi täisvõimekuse.

NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Manfred Hofmann ütles, et NFIU täisvõimekuse väljakuulutamine ja hoone avamistseremoonia näitavad ilmekalt, kui kaugele oleme jõudnud peale 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumist.

"Staabielemendi kiire käivitumine on selge sõnum NATO ühtsusest ning kaitsetahtest ning näitab NATO vankumatut pühendumust nii Eesti kui terve Euroopa kirdepiirkonna kaitsmisele," ütles kindralleitnant Hofmann.

"Otsus NATO staabielementide loomisele võeti vastu vähem kui kaks aastat tagasi NATO tippkohtumisel Walesis. See on Eesti jaoks väga tähtis, sest Eesti on tugev liitlane ja seisab kindlalt liidu idapoolse piirkonna turvalisuse eest ja mul on väga hea meel sellist suurt ja võimekat meeskonda juhtida," ütles Hofmann "Aktuaalsele kaamerale".

Viimased kolm nädalat kestnud hindamisprotsessi tulemusel hinnati staabielement võimeliseks täitma oma põhiülesandeid, sealhulgas võtma Eestis vastu NATO kiirreageerimisüksuste ettevalmistusmeeskondi ning toetama nende planeerimisprotsessi.

Täisvõimekuse saavutamiseks oli vajalik ka NFIU enda tööruumide olemasolu, mistõttu alustati eelmise aasta lõpus NATO staabielemendi hoone rajamist kaitseväe peastaabi territooriumile. Seni paiknesid NATO staabielemendis teenivad Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased ajutiselt kaitseväe peastaabi ruumides.

Praegu kuues riigis (Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias) asuvate staabielementide loomine otsustati 2014. aasta Walesi tippkohtumisel.

Esimesed Eesti kaitseväelased asusid teenistusse NFIUs eelmise aasta 15. juunil. Neljakümnest ametikohast pooled täidab Eesti ning ülejäänud kohtadel teenivad Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Poola, Ungari, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Taani ja Saksamaa relvajõudude esindajad.

Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas asuvad NATO peakorteri staatuses olevad staabielemendid alluvad Poolas, Szczecinis asuvale Kirdekorpusele ning Rumeenia ja Bulgaaria staabielemendid Napolis asuvale ühendsõjakeskusele.

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: