Talvik: Tallinna Sadama juhtum on täis poliitilist korruptsiooni, kuid riigikogu komisjon seda ei tõesta ({{commentsTotal}})

Riigikogu uurimiskomisjoni juht Artur Talvik (VE) nentis, et parlamentaarne uurimiskomisjon ei saa anda lõplikku hinnangut sellele, mis toimus Tallinna Sadamas, kuid tema sõnul saab iga vähegi mõtlev inimene, kes tutvub riigikogu uurimiskomisjoni lõppraportiga, aru, et antud kaasus on täis poliitilist korruptsiooni.

"Sealt on näha, kuidas ühte riiklikku ettevõtet on ära kasutatud poliitilistes huvides. Ei tegeletud ühe äriettevõtte juhtimisega – nagu on üritatud seletada –, vaid tegeleti poliitilise kemplusega," selgitas Talvik.

Vabaerakonna saadikust riigikogu uurimiskomisjoni juht tuletas meelde, et neil ei ole politseiga sarnaseid volitusi. "Meie kilekotti jälitada ei suuda ja meie seda otseselt ära ei tõsta, kuid paljud inimesed, kelle me ära kuulasime, moel või teisel seda väitsid," märkis Talvik.

Tema hinnangul tuleks parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele volitusi juurde anda. "See kindlasti ei ole selline komisjon, mida me oleme näinud Ühendriikides. Viimati näiteks Hillary Clintoni e-kirja skandaali kontekstis. Neil on jõudu, võimu ja uurijaid palju rohkem," möönis Talvik.

Poliitiline seljatugi

Tema sõnul oli uurimiskomisjoni loomise peamine ajend kaitsepolitsei väide, et võimud uurivad vaid seda, mis leidis aset juhatuse tasandist madalamal. Lisaks proovis Talviku hinnangul ka valitsus piirata kahtlusaluste ringi Allan Kiili ja Ain Kaljuranna ümber.

"Kui selline suur asi on toimunud, siis ei saanud see toimuda ainult juhatusest allpool, vaid sellele pidi olema mingi poliitiline seljatugi või väga suur segadus, tänu millele said ühed inimesed tunda, et see ettevõte on sisuliselt nende oma," ütles Talvik.

Kõik erakonnad raporti tulemusi ei toeta

Riigikogu uurimisraport avalikustatakse täna kell 13.00 toimuval pressikonverentsil. Lisaks raportile tehakse üldsusele kätte saadavaks ka uurimiskomisjoni kuulamiste protokollid.

Kõik riigikogu uurimiskomisjoni liikmed ei kirjutanud lõpparuandele alla. "Me ei läinud konsensusliku meetodi peale, vaid igalühel oli võimalus esitada muudatusettepanekuid, mis hääletati hiljem läbi. Seda hääletamist puudutav protokoll avalikustatakse samuti," sõnas Talvik.

Uurimiskomisjoni esimees lisas, et igale komisjoniliikmele jäeti õigus esitada eriarvamused ning seda õigust kasutasid kahe partei esindajad.

Taust

Tallinna Sadama uurimiskomisjon loodi mullu oktoobris.

Mai lõpus avalikuks saanud komisjoni raporti mustandis toodi välja, et Tallinna Sadamas tekitas korruptsiooniriski nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud ka riigifirma juhtkonna tegevusi.

Samuti märgiti, et Tallinna Sadama juhtimist ja tegevust mõjutasid oluliselt võimuerakondade vahelised kokkulepped ja erimeelsused, mis jätsid avalikkuse ja äriühingu huvid teisejärgulisteks.

Komisjon pidas 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused. 

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: