NATO otsustas saata Eestisse maaväe pataljoni
Täna Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.
Põhja-Atlandi nõukogus otsust vastu võtnud kaitseminister Hannes Hanso ütles, et tegemist on läbimurdelise otsusega meie regiooni julgeoleku tagamisel.
"NATO kui maailma tugevaim kaitseorganisatsioon on pühendunud oma liikmesriikide kaitsele. Otsus suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis saadab selge signaali võimalikule agressorile, et NATO seisab ühtselt kõigi liitlaste julgeoleku eest," ütles Hanso.
"Tehtud otsus näitab, et allianss reageerib kiiresti muutunud julgeolekuolukorrale. NATO usutav sõjaline ja poliitiline heidutus ei jäta ruumi valearvestusteks – NATO reageerib igal juhul, kui liikmesriiki rünnatakse," lisas ta.
Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.
Umbes 800-1200meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud ja vajalikud võimekused lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist, lähtudes muuhulgas asukohariikide võimelünkadest ja sõjalisest vajadusest.
Täna ja homme Brüsselis peetav NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis, kus võetakse vastu olulised otsused, mida esitatakse riigijuhtidele tippkohtumisel.
Peaminister Taavi Rõivas tervitas kaitseministrite otsust, öeldes, et see on tähtis samm liitlaste kohaloleku kindlustamiseks.
Nüüd kui otsus tuua maaväe pataljoni suurune üksus Eestisse on kaitseministrite tasemel tehtud, arutab valitsus järgmise sammuna pataljoni vastuvõtmisega seotud kulusid oma kabinetinõupidamisel.
"Liitlaste kohaloleku suurendamine on meie julgeoleku huvides fundamentaalse tähtsusega ja valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused. Teeme valitsuses otsuse liitlaste pataljoni vastuvõtmise kulude osas enne 8.-9. juulit toimuvat Varssavi tippkohtumist, et kinnitada selgelt ja üheselt, et meie poolt takistusi liitlaste vastuvõtmiseks ei ole," ütles Rõivas.
Lisaks jätkatakse järgmise kolme nädala jooksul arutelusid NATO, USA, Suurbritannia, Saksamaa ja teiste liitlastega täna tehtud otsuste detailide üle.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles enne Brüsseli kohtumist, et allianss ei taha tekitada Venemaaga vastasseisu ja uut külma sõda.
"NATO jätkab oma kõigi liitlaste kaitsmist kõigi ohtude eest," ütles ta.
Samal ajal, kui Balti riigid ja Poola tervitavad Briti, USA, Saksamaa ja võimalik, et ka Kanada pataljonide paigutamist neisse riikidesse, tahetakse Venemaa võimsa sõjaarsenali vastu rohkem kaitset. Räägitud on vajadusest õhutõrjesüsteemi järele.
Lõunaliitlased Bulgaaria ja Rumeenia survestavad samal ajal NATO-t, et see oma kohalolekut Mustal merel suurendaks ning regiooni rohkem vägesid saadaks. Stoltenbergi sõnul kaalub NATO Rumeenia ettepanekut saata riiki umbes 5000-liikmeline brigaad, mis koordineeriks alliansi koolitust ning oleks ka heidutajarollis.
Moskva käsitleb NATO plaane vaenulikuna ning on hoiatanud, et allianss seab ohtu rahu Kesk-Euroopas.
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael