Holsmer: nõukogul on raske avastada altkäemaksu võtmist ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Remo Holsmeri sõnul on nõukogul raske avastada sedavõrd keerulist kuritegu nagu altkäemaksu võtmine. Tema hinnangul jäid poliitilised kemplused nõukogus temale eelnenud aega.

Reformierakondlasest endine nõukogu esimees ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hetkel, mil nüüdseks korruptsioonikahtlustuse saanud Allan Kiili ja Ain Kaljuranna juhatuses jätkamise küsimus üleval oli, ei olnud tema teada kummagi mehe suhtes algatatud kahtlustust.

"Mulle anti informatsiooni kahe juhatuse liikme kohta. Ma ei saa hetkel avaldada selle informatsiooni sisu, aga veelkord ma saan öelda, et kummagi juhatuse liikme suhtes ei olnud algatatud kahtlustust. Vastasel korral ei oleks kumbki mees ametisse saanud," ütles Hoslmer.

Vastuseks riigikogu uurimiskomisjoni hinnangutele, et nõukogu ei täitnud piisavalt järelevalve rolli, ütles Holsmer, et altkäemaksu andmine on niivõrd keeruline kuritegu, et seda olnuks raske avastada.

"Tallinna Sadamal oli siseauditi osakond, Tallinna Sadamat auditeerisid välised auditibürood ja antud juhul, kui need kahtlustused üles kerkisid, siis kinnitas ka kaitsepolitseiamet, et nõukogul on väga keeruline avastada altkäemaksu andmist kui keerulist peitkuritegu," selgitas Holsmer.

Nõukogu varasem esimees Neinar Seli ei soovinud kommentaare jagada.

Aruanne toob välja advokaadibüroo Sorainen õigusauditi, mille kohaselt oli Tallinna Sadamas juhatuse ja nõukogu pädevus konkreetselt kindlaks määramata ning juhatus sõlmis olulisi lepinguid ilma nõukogu teadmata.

Endise juhatuse liikme Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv ütles, et juhatusel on olnud raske toetuda nõukogule, mille liikmed ei leia erakondliku kuuluvuse tõttu ühist keelt.

"Siit ei saa teha sellist järeldust, nagu juhatuse liikmed Allan Kiil ja Ain Kaljurand oleksid kontrollimatult, iseseisvalt nõukogu, riiki kui omanikku, siseauditit täielikult ignoreerinud ja justkui nemad kahekesi juhatuse liikmetena oleksid vastutavad kogu Tallinna Sadama töökorralduse eest," rääkis Pilv.

Tulevikus riigi äriühingute korruptsioonijuhtumite vältimiseks soovib tänane majandusminister Kristen Michal kõik transiidi-, taristu- ja transpordiettevõtted viia ühise kontserni alla, et karmistada sisekontrolli.

"Tulevikus peaks kindlasti olema sisekontrollisüsteemid tugevamad, nii et ettevõtete sees oleks otsuste üle kontroll ja nõukogude toetus ka sisekontrolli mõttes oleks parem," rääkis Michal.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: