Kiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika
Ukraina kinnitusel on alates terrorismivastase operatsiooni (ATO) algusest Donbassi konfliktitsoonis langenud 2491 valitsusvägede sõdurit.
Kaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.
Käesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.
Alates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.
Käesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.
SNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.
Eriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.
Lisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.
Kõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.
"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud," rääkis Turtšõnov.
Olukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.
Toimetaja: Laur Viirand