Parteid arutavad ühise presidendikandidaadi üle pärast Reformierakonna kandidaadi selgumist
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Reformierakonna eestvedamisel kohtusid täna õhtul riigikogus parlamendierakonnad, et arutada võimalust leida ühine presidendikandidaat. Kohtumisel otsustati, et parlamendierakonnad tulevad uuesti kokku siis, kui on selgnud Reformierakonna presidendikandidaat.
IRL-i fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul otsustati parlamendierakonnad kokku kutsuda, sest riigikogus valituks saamiseks peab tulevane president saama 68 häält ning selleks on vaja poliitilist kokkulepet, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tõsi ta on, et kui täna neljal parlamendierakonnal on kandidaadid olemas, Vabaerakond on otsustanud, et nemad valivad kandidaadi välja 5. augustil, siis Reformierakonnal on otsused siiani tegemata ja täpselt samamoodi ei tea ka, millal nad seda teha plaanivad. Selles kontekstis on jube raske kokku leppida või edasi minna, kui ei ole olemas kõiki kandidaate," rääkis Sibul.
Nädalavahetusel valis Keskerakonna volikogu oma presidendikandidaadiks Mailis Repsi. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on Reps ainus, kellel on koos vajalikud 22 häält, et teda saaks riigikogus presidendikandidaadina üles seada. Seetõttu võikski Simsoni arvates parlamendierakondade ühiskandidaadiks saada Reps.
"Me näeme, et Eesti riigile oleks vaja presidenti, kes pole valitsuse kõneisik. Nii pikalt on rakendatud teerullipoliitikat, et ilmselt ühiskonna tasakaalu tagamiseks võiks järgmine president tulla mittevalitsuse erakonnast," ütles Simson.
Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat aga ütles, et tema erakonna toetus on selgelt Marina Kaljuranna, Siim Kallase ja Urmas Paeti selja taga. Kuna Reformierakonna fraktsioonil on riigikogus kõige rohkem kohti, siis on Nebokati sõnul ka nende võimaliku presidendikandidaadi toetus tegelikult suurim.
"Ei ole mõistlik rutata ja valida välja üks neist kolmest ja seeläbi osa kandidaatidest ise maha kanda. Kui näeme, et ühele meie kandidaatidest on võimalik saada riigikogus 2/3 toetus või valijameeste enamus, siis presidendi valimine Reformierakonna taha ei jää," sõnas Nebokat.
"Praegu isegi tundub, et Reformierakond soovis seda, et nendel aidataks ka nende valik ära teha, aga seda loomulikult ükski teine partei ei hakka tegema," kommenteeris Priit Sibul.
Tema sõnul otsustati, et parlamendierakonnad kohtuvad uuesti siis, kui on selge, kellest saab Reformierakonna presidendikandidaat.
Toimetaja: Merili Nael