ERR Moskvas: ekspertide hinnangul tuleb uus riigiduuma Kremlile senisest veel lojaalsem ({{commentsTotal}})

Venemaal algas ametlikult riigiduuma valimiskampaania ning president Vladimir Putin kirjutas alla ukaasile, millega on hääletamine määratud 18. septembriks. Vene eksperdid on veendunud, et valimised toimuvad vaikselt ja uus duuma tuleb Kremlile veel lojaalsem kui praegune.

Eelmisel aastal lühendasid duumasaadikud ise vastavalt Kremli soovitusele oma ametiaega selleks, et valimised toimuksid mitte detsembris, vaid septembris. See tähendab, et valimiskampaania toimub suvel, kui valijad, eriti opositsioonilised, ei pööra poliitikale eriti tähelepanu. Selline huvi puudumine tähendab madalat osalust valimispäeval, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väike osalus mängib Ühtse Venemaa kasuks. See tähendab, et võimupartei võidab valimised ja suure ülekaaluga. Ei ole välistatud, et Ühtne Venemaa saab konstitutsioonilise enamuse ehk 2/3 kohti," rääkis poliitilise konjunktuuri keskuse juhtivanalüütik Oleg Ignatov. 

ERR-i Moskva korrespondendi sõnul on järgmise riigiduuma eripära see, et esimest korda alates 2003. aastast valitakse segasüsteemi järgi - 225 saadikut valitakse parteide nimekirjast, veel sama palju ühemandaadilistest ringkondadest. Nendest viimased on parteidest iseseisvamad kui nende kolleegid. See tähendab, et järgmisest riigiduumast võib saada võimas lobimise koht.

"Parteisse kuuluv saadik on huvitatud eeskätt sellest, et meeldida oma partei juhtkonnale. See saadik räägib muidugi sellest, et Ameerika on halb, et meie president on hea, et me oleme suured patrioodid. Samal ajal hakkavad nad nõudma ja paluma rahastamist oma regioonidele ja projektidele," rääkis poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

Aga majanduslanguse olukorras Kreml ootab uuest duumast eeskätt lojaalsust.

"On vaja võimalikult tehnilist ja kuulekat parlamenti, kes võtaks vastu kõik seadused, mis talle pakutakse, isegi kui need seadused on ebapopulaarsed ja võivad vähendada võimude populaarsust. Praegu on „kuulekat enamust" vaja veel rohkem kui aastal 2011," ütles Ignatov.

Aga protestiaktsioone nagu oli pärast eelmisi duumavalimi 2011. aastal Kreml ei taha. Seega nii valimiskampaania kui ka hääletamispäev peavad toimuma ilma suuremate skandaalide ja karjuvate rikkumisteta.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: