Eesti, Läti ja Leedu tunnustavad peagi üksteise kõrg- ja keskhariduse dokumente
Läti plaanib haridusvaldkonnas reforme, mis Eestis on juba ammu läbi viidud ning Leedu eesmärk on tõsta õpetajakoolituse taset. Peagi hakkavad kolm Balti riiki automaatselt tunnustama naabrite juures välja antud kõrg- ja keskharidust tõendavaid dokumente.
Sisemajanduse kogutoodangu ja valitsuskulude järgi arvestades on haridusse suunatava raha osakaal Balti riikides enam-vähem võrdne, Lätis isegi kõige kõrgem, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas on just sealseil pedagoogidel kõige madalam palk - õpetaja miinimumtasu on vaid 420 eurot kuus. Nüüd kavandab Läti kõigi aegade suurimat haridusreformi. Välja on töötatud uus palgamudel, mis tõstab kas sügisest või uuest aastast miinimumpalga 680 euroni.
Ümber plaanitakse teha kogu koolivõrk.
"Me ei räägi kuni kuueklassilistest õppeasutustest. Nende puhul pole seisukoht muutunud ja oleme oma partneritega kokku leppinud, et need peavad jääma kodu lähedale. Kuid põhi- ja keskkoolide puhul peavad omavalitsused valima, kas klasside täitumiseks koolid ümber kujundada või ühendada," selgitas Läti haridusministeeriumi ministri büroo juhataja Andis Geižans Pühajärvel Baltimaade haridusjuhtide kohtumisel.
Leedu minister Audrone Pitreniene ütles, et Leedus reformitakse kõigi tasemete õpetajakoolitust. Leedus õpetajaskond vananeb ja õpilase kohta on koolides liiga suured kulud.
"Arengustaadiumid on hästi erinevad. Asjad, mis meil on tehtud, pole mitte igal pool tehtud ja arenguruumi on teistel siiski rohkem. Ressursikasutus on kriitiline teema kõigi Balti riikide jaoks," rääkis Eesti haridusminister Jürgen Ligi.
Koolide lõpudiplomitega on aga praegu nii, et Euroopa Liit küll, kuid tunnistusi vastastikku automaatselt ei arvestatagi. Pühajärvel leppisid Baltimaade haridusjuhid kokku, et Eesti, Läti ja Leedu muudavad omavahel selle korra lihtsamaks.
"Minna automaatse tunnustamise teed Balti riikide vahel. See puudutab nii kõrg- kui ka keskharidust tõendavaid dokumente, et poleks mingeid takistusi ega mingeid protseduure, poleks vaja läbi viia hindamist kindlate kriteeriumide alusel," selgitas akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja Gunnar Vaht.
Lätis aga püütakse ümber kujundada ka kõrgkoolide võrk. Ka õppejõudude palk on seal väga vilets ja investeeringuid teaduse arengusse on tehtud vähe.
Toimetaja: Merili Nael