Eesti, Läti ja Leedu tunnustavad peagi üksteise kõrg- ja keskhariduse dokumente ({{commentsTotal}})

Läti plaanib haridusvaldkonnas reforme, mis Eestis on juba ammu läbi viidud ning Leedu eesmärk on tõsta õpetajakoolituse taset. Peagi hakkavad kolm Balti riiki automaatselt tunnustama naabrite juures välja antud kõrg- ja keskharidust tõendavaid dokumente.

Sisemajanduse kogutoodangu ja valitsuskulude järgi arvestades on haridusse suunatava raha osakaal Balti riikides enam-vähem võrdne, Lätis isegi kõige kõrgem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas on just sealseil pedagoogidel kõige madalam palk - õpetaja miinimumtasu on vaid 420 eurot kuus. Nüüd kavandab Läti kõigi aegade suurimat haridusreformi. Välja on töötatud uus palgamudel, mis tõstab kas sügisest või uuest aastast miinimumpalga 680 euroni.

Ümber plaanitakse teha kogu koolivõrk.

"Me ei räägi kuni kuueklassilistest õppeasutustest. Nende puhul pole seisukoht muutunud ja oleme oma partneritega kokku leppinud, et need peavad jääma kodu lähedale. Kuid põhi- ja keskkoolide puhul peavad omavalitsused valima, kas klasside täitumiseks koolid ümber kujundada või ühendada," selgitas Läti haridusministeeriumi ministri büroo juhataja Andis Geižans Pühajärvel Baltimaade haridusjuhtide kohtumisel.

Leedu minister Audrone Pitreniene ütles, et Leedus reformitakse kõigi tasemete õpetajakoolitust. Leedus õpetajaskond vananeb ja õpilase kohta on koolides liiga suured kulud.

"Arengustaadiumid on hästi erinevad. Asjad, mis meil on tehtud, pole mitte igal pool tehtud ja arenguruumi on teistel siiski rohkem. Ressursikasutus on kriitiline teema kõigi Balti riikide jaoks," rääkis Eesti haridusminister Jürgen Ligi.

Koolide lõpudiplomitega on aga praegu nii, et Euroopa Liit küll, kuid tunnistusi vastastikku automaatselt ei arvestatagi. Pühajärvel leppisid Baltimaade haridusjuhid kokku, et Eesti, Läti ja Leedu muudavad omavahel selle korra lihtsamaks.

"Minna automaatse tunnustamise teed Balti riikide vahel. See puudutab nii kõrg- kui ka keskharidust tõendavaid dokumente, et poleks mingeid takistusi ega mingeid protseduure, poleks vaja läbi viia hindamist kindlate kriteeriumide alusel," selgitas akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja Gunnar Vaht.

Lätis aga püütakse ümber kujundada ka kõrgkoolide võrk. Ka õppejõudude palk on seal väga vilets ja investeeringuid teaduse arengusse on tehtud vähe.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: