Juškin: Vene sõjajõudude äkkõppused on selge vastus NATO pataljoni paigutamisele Balti riikidesse ({{commentsTotal}})

Venemaal toimuvad sõjajõudude äkkõppused, mille käigus kontrollitakse reservide kokkukutsumist ning formeerimist. Venemaa-analüütik Vladimir Juškin ütles, et õppused on selge vastus NATO otsusele paigutada Poolasse ja Balti riikidesse järgmisel aastal pataljon ehk 500 kuni 700 sõdurit.

Juba kolmandat päeva tervel Venemaal kestvatest õppustest on vähe videomaterjali - sõdurid võtavad relvi, sõidukid väljuvad garaažist ja sidemasin seatakse valmis. Tähelepanuväärne on see, et osalevad reservväelased, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Eestis visiiti lõpetav Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

"Uus asi on reservväelaste kutsumine õppustele ja sõjaväeladude häirekontroll. Need õppused oleks võinud olla paremini avalikustatud, et poleks valearusaamu. Näiteks Baltops õppused Läänemerel olid täielikult avalikustatud," rääkis Niinistö.

Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin arvab, et õppused on mõeldud eelkõige Lääne hirmutamiseks.

"Teie NATO-s alles arutlete Balti riikidesse ja Poolasse mingi nelja segapataljoni paigutamise üle, aga mina, Putin, korraldan suurejoonelise massimobilisatsiooni kontrolli suureks Euroopa sõjaks," rääkis Juškin.

Ta lisas, et enne õppustest ehmumist oleks tore teada, kuidas need kulgesid.

"Kõige huvitavam oleks näha numbreid. Nad ju kutsuvad tsiviilisikud kordusõppustele. Kui palju neil õnnestus ootamatu mobilisatsioonikäsuga reserviste kokku saada," ütles Juškin.

Tänavu Eestis toimuva NATO õppuse Saber Strike Eesti-poolne juht, brigaadikindral Artur Tiganik ütles, et NATO õppuste plaane Venemaal toimuv ei mõjuta.

"Me jälgime, mis Venemaal hetkel toimub, aga see ei mõjuta meie plaane ja me ei reageeri kuidagi sellele," kinnitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: