Kohalikud algatasid petitsiooni süstlavahetuspunkti uue asukoha vastu ({{commentsTotal}})

Põhja-Tallinna linnaosa plaan kolida narkomaanide süstlavahetuspunkt Koplist Erika tänavalt aadressile Paldiski mnt 36A on tekitanud kohalike elanike seas suurt vastumeelt. Algatatud on ka petitsioon, millele on alla kirjutanud rohkem kui 600 inimest.

Kohalikud elanikud ei taha, et asutus, mida kasutavad narkomaanid, tehakse kohta, mille ümbruses asuvad paljud koolid ja muud lasteasutused, vashendas "Aktuaalne kaamera".

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid on küll kursis kohalike elanike murega, kuid tema sõnul ei ole ideaalset varianti paraku olemas ning 200 000 süstalt linnatänavatel ei ole alternatiiv.

"Täna vahetatakse 200 000 süstalt, mis on kasutatud narkomaanide poolt, kellest suur osa on ka nakatunud. Kui me uut süstlavahetuspunkti ei ava, siis paraku need 200 000 süstalt on kõik tänavatel, mis on eriti lastele väga ohtlikud," rääkis Kaljulaid.

Pelgulinna elanik ja petitsioonile alla kirjutanud Lars-Erik Hion näeb probleemi pigem puudulikus kommunikatsioonis.

"Ma veelkord tahan väga selgelt öelda, et ma ei ole süstlapunkti vastu, me oleme vastu viisile, kuidas selle otsuseni jõuti, keda sinna otsusesse kaasati," ütles Hion.

Siiani tegutses kõnealuses hoones Tallinna Pensionäride Maja, mille naaberelanikud said kavandatavast süstlapunktist teada alles ajakirjanduse vahendusel.

Paldiski maantee elanikud esitasid ka avaliku pöördumise, milles nad küsisid, miks ei võiks statsionaari asemel pakkuda süstlavahetust mobiilselt.

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova leiab aga, et tegu ei ole pelgalt süstlapunktiga, vaid nõustamiskeskusega, mida mobiilne teenus ei võimalda. Sama meelt on ka linnaosa vanem Raimond Kaljulaid.

"Kõik eksperdid, kellega mina olen suhelnud, ütlevad, et mobiilne süstlavahetus ei asenda statsionaarset teenust ja seda õige mitmel põhjusel. Süstlavahetuspunktiga koos kolib Paldiski maanteele ka aidsi ennetuskeskus, kus on kõikvõimalkud muud teenused nagu nõustamine ja sotsiaalteenused ja metadoonravi narkosõltlastele. Teiseks on see, et mobiilne teenus ei ole niivõrd stabiilne ja püsiv," selgitas Kaljulaid.

Teemat arutatakse edasi 21. juunil toimuval Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse halduskogu avalikul istungil, kus on päevakorras süstlavahetuspunkti kolimisega seotud küsimused ning kõik, keda antud teema huvitab, on istungile oodatud.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: