Ekspert: topeltkodakondsuse arutlus on eksitav, sest president ei saa seda muuta ({{commentsTotal}})

Vaikselt tuure koguvas Eesti presidendivalimiste kampaanias on ühe teemana üles kerkinud topeltkodakondsuse lubamine. Paljud eksperdid aga leiavad, et see on eksitav, kuna presidendil pole võimalik kodakondsusseadust muuta. Täna vaieldi sel teemal Wabaduse kohvikus.

Reformierakonna üks võimalikest presidendikandidaatidest ja Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas täna taas, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ja seadustama topeltkodakondsuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, miks ta on võtnud just topeltkodakondsuse oma kampaania kõige olulisemaks teemaks, vastas Siim Kallas, et teema paistab just praegu, mil inimesed palju rändavad, taaskord huvitavaks muutunud.

"Oleme nagu mingis murdepunktis, maailm on hakanud palju rohkem ringi liikuma. See tuli ootamatult ilmsiks põgenike ja pagulastega. Aga teistpidi on see ka üldse Euroopa Liidus [seotud] inimeste vaba liikumisega. Sellega seoses tulevad protsessid, millele me ei ole võib-olla siiani suutud adekvaatselt reageerida," kommenteeris Kallas.

Enamik presidendiks pürgijatest on juba öelnud, et Eesti kodakondsusseadus vajaks kaasajastamist ja teatud juhtudel võiks topeltkodakondsust lubada. Otseselt on topeltkodakonduse vastu IRL ja EKRE.

Nutt ja Reps: topeltkodakondsus pole presidendikandidaatide debatis oluline teema

Täna kehtiva kodakondsuse seaduse arhitekt Mart Nutt ütles, et piiratud ulatuses - näiteks sünnijärgselt - on Eestis topeltkodakondseid praegugi, kuid selle massiline andmine tähendaks väikeriigile julgeolekuohtu.

"Minu arvates on tähtsamaid teemasid, mille üle presidendikandidaadid võiksid arutada ja ärme unusta ka seda, et presidenil ei ole mitte mingisuguseid hoobasid kodakondsusseadust ega ka ühtegi teist seadust muuta. Mulle tundub küll, et see debatt on natukene eksitav," lausus ta.

Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul ei saa president seadusi algatada, kuid ta saab probleemidele tähelepanu juhtida. Kodakondsuse kõrval on aga veel teisigi olulisi Eesti rahvast puudutavaid teemasid, näiteks tasakaalustatud ühiskond.

"Meil on liiga palju neid inimesi, kes on tõrjutud, kes on eemal. See on ääremaa teema, see on varanduslik ebavõrdsus. Need on küsimused, kus president saab kutsuda inimesi arutama ümarlauale, pakkuda välja võimalusi on üleerakondlikud," arvas Reps.

Tema sõnul on presidendikandidaadid neid teemasid üritanud juba ka tasapisi käsitleda.

Toimetaja: Greete Palmiste



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: