Varjupaigataotlejad kolitakse Vaolt Vägevale ({{commentsTotal}})

{{1466484514000 | amCalendar}}

Jõgevamaal Vägeva külas jõudsid lõpule uue varjupaigataotlejate majutuskeskuse remonditööd. Sel suvel kolib värskelt renoveeritud korteritesse viis peret, kes elavad praegu Vao majutuskeskuses.

Sel suvel hakkab Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskuses elama viis peret Afganistanist, Armeeniast ja Iraagist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Varjupaigataotlejate tarbeks renoveeriti korterelamu ühes trepikojas neli korterit. Iga pere saab enda kasutusse toa ühest korterist ning ka kööki jagatakse korterikaaslastega. Lisaks on majas ühiskasutuseks mõeldud elutuba ja lastetuba, kus saavad kõik keskuse elanikud koos aega veeta.

Maja teises trepikojas elavad psüühilise erivajadusega täiskasvanud.

Vägeva Kodu ise asub looduskaunis ja küllaltki eraldatud paigas, kuhu viib vaid kruusatee.

"Sellepärast siia tulevadki lastega pered, et neil oleks turvalisem ja rahulikum elukeskkond./.../ Ega siin tõesti küla lähedal ei ole, aga rongipeatus on lähedal, kust nad saavad sõita Jõgevale või Rakkesse," selgitas AS Hoolekandeteenused kinnisvarajuht Tiit Tsarski.

Vägeva Kodussse asub elama 10 täiskasvanut ja 12 last.

"Kooliealised lapsed, kui sügisest kool pihta hakkab, siis nad käivad Vaimastvere koolis. Nendega on kokku lepitud. Ja eks neil saab seal uus ja huvitav olema ja kindlasti ka õpetajatel, aga siiani on Vao lastel see toiminud," ütles Tsarski.

Keskuse renoveerimine pole läinud takistusteta ning sugugi mitte kõik külaelanikud pole rahul, et varjupaigataotlejad sinna elama asuvad.

"Aga tänapäeva elu on paratamatus, sõjad käivad, inimesed on hädas. Põhimõtteliselt oli hästi, nad olid mures hoopis, kuhu meie kliendid lähevad," ütles Tsarski.

Hoolekandeteenuste kliendid ehk vaimse erivajadusega inimesed kolivad juba praegu järgemööda linnadesse ning tulevikus võib seega varjupaigataotlejate jaoks kasutusse võtta ka teise trepikoja.

Praegu peaks aga Vägeva Kodu piisavalt leevendama Vao keskuse ülerahvastatuse probleemi.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: