Päästja: pühadeaja sooja ilma tõttu kasvab inimeste riskikäitumine ({{commentsTotal}})

Jaanipäeva ilm tuleb prognoosi kohaselt ilus ning laupäeval võivad soojakraadid ulatuda koguni 30-ni. Piduliste jaoks on see hea uudis, kuid päästeamet on mures, sest soojade ilmadega kipuvad purjutajad ujuma minema. Politsei on pühade ajal igas maakonnas väljas suurendatud jõududega ning räigemaid liiklusrikkujaid ootab karm karistus.

Sõnaga jaanipäev tuleb ilmselt paljudele silme ette rõske ja vihmane sügisilm. Ka Ilmajaama statistika kinnitab seda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See ei ole müüt. Selle kohta on tehtud statistikat ja päris suure tõenäosusega, võib öelda, et enamik jaanipäevi, 75 protsenti, kas siis päeval või öösel sajab vihma," kinnitas sünoptik Helve Meitern.

Tänavune ilmaprognoos lubab aga päikselist ja sooja ilma. Jaanipäeva õhutemperatuur on enam kui 20 kraadi. Eesti põhjaosas võib tulla vihma, kuid sadu ei kujune kindlasti suureks.

"Iga lõkke juurde võtke ikkagi kaasa vihmakeep, see on kaitseks. Ma arvan, et see ei riku küll kellegi jaanipäeva ära," arvas Meitern.

Jaaniöö peaks samuti tulema soe. Laupäeval aga liigub Eesti kohale soe troopiline õhumass ning siis võivad soojakraadid ulatuda juba 30-ni.

"Eesolev nädalavahetus - võidupüha, jaanilaupäev ja jaanipüha - on meie jaoks ka nagu tõehetk, sest aastaid ei ole enam olnud ilusat ilma. Tänaseks on prognoosid paljulubavad ja see tegelikult toob kaasa ka inimeste riskikäitumise kasvu. Ennekõike on päästeameti vaatenurgast mure veeohutuse pärast. Võib juhtuda, et mõni napsutaja läheb eemale ujuma ja upub," rääkis päästeameti põhja regiooni vastutav korrapidaja Priit Laos.

Lõket tehes tuleks jälgida, et see on hoonest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 20 meetri kaugusel. Kustutusvahendid peavad olema käepärast ning jälgida tuleks tuule suunda ja tugevust. Loodusesse minnes peaks taskus olema laetud mobiiltelefon.

Politsei kinnitab, et pühade ajal on igas maakonnas väljas täiendavad jõud ning lubab, et tõsisemad liiklusrikkumised toovad kaasa karmi karistuse.

"Ei tahaks üldse öelda seda, et me peame kedagi karistama, aga tõepoolest, kui jaanipäeval keegi väga räigelt ületab kiirust või - hoidku selle eest - on joobes peaga rooli läinud, siis ta peab arvestama, et veedab mõne aja arestimajas ja läheb kiiresti ka kohtu palge ette ja me taotleme aresti nendele inimestele. Lisaks võib arvestada selle ohuga, et konfiskeerime näiteks sõiduvahendi," selgitas PPA Põhja prefekt Kristian Jaani.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: