Kataloonia püüab mõjutada riike iseseisvust toetama ({{commentsTotal}})

Hispaanias toimuvad eeloleval pühapäeval erakorralised parlamendivalimised, sest neli suuremat erakonda ei suutnud omavahel koalitsiooni moodustada. Uusi üldvalimisi jälgitakse hoolikalt ka Kataloonias, mille praegune valitsus on pühendunud iseseivuse saavutamisele.

Kataloonial on nn teedekaart, mille järgimisel loodetakse juba hiljemalt 2018. aastal iseseisvus välja kuulutada. Seni ei ole ükski riik Kataloonia püüdlustele otsesõnu toetust avaldanud, sest Madridi ei taheta pahandada. Juriidilist korrektset asjaajamist peavad aga nii Kataloonia kui Hispaania tähtsaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme päris kindlad, et riigid tunnistavad protsessi tulemust, mis on alati olnud demokraatlik ja rahumeelne ning mida toetab suur osa Kataloonia ühiskonnast," ütles Kataloonia valitsuse välis- ja Euroopa Liidu asjade sekretär Jordi Solé Ferrando.

Kataloonia valitsus teeb eeltööd, et mõjutada riike iseseisvust toetama. Jordi Solé avaldas lootust, et iseseisvunud Eesti mõistab Kataloonia vajadust jõuda samasuguse iseolemiseni.

Kataloonia on teistes riikides loonud 14 keskust, mis tutvustavad regiooni, kuid mis oleksid justkui eelpostid saatkondadele.

Hispaania suursaadiku Fernando Garcias Casase kinnitusel on Barcelonal selleks õigus olemas. Lahenduse leidmisel tuleb olla loov, kuid ta tõi välja, et viimase nelja aasta jooksul on Madrid investeerinud Katalooniasse 50 miljardit eurot.

"Oleme vennad. Räägin, nagu ka Hispaania kuningas räägib, katalaani keelt. Oleme ühine ühiskond, oleme koos olnud enam kui viis sajandit. Ma ei näe, kuidas asju saab juriidilist poolt kõrvale jättes üldse teha. Kujutlege, kui osa Eestist lahutatakse rahva poolt, keda pole põhiseaduses kirjas. Peame käituma põhiseaduse järgi, mida saab reformida," selgitas Casas.

Kataloonia välisasjade sekretäri väitel toetab iseseisvuspüüdlusi enamik katalaanidest, kuid Hispaania suursaadiku sõnul tuleb vaadata viimaseid kohalikke valimisi, kus 47,8 protsenti häältest korjasid iseseisvust toetavad erakonnad ning 52 protsenti selle vastu olevad erakonnad.

Aga isegi kui Kataloonia suudab iseseisvuse väljakuulutamiseni jõuda, tekib küsimus, kuidas Euroopa Liidus või liiduga edasi läheb. Jordi Solé on ses osas optimistlik.

"Euroopa Liiidu lepetes pole pretsedenti ega juriidilist sõnastust, mis juhtub, kui Euroopa Liidu territoorium saab iseseisvaks. Ühegi riigi huvides pole jätta Kataloonia Euroopa Liidust välja. Kataloonia on Euroopa-meelne," ütles Solé.

Lisaks pühapäevastele üldvalimistele Hispaanias mõjutavad Kataloonia püüdeid ka järgmise aasta regiooniparlamendivalimised.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: