Majandusekspertide sõnul võib Brexit tuua Eestile uusi võimalusi ({{commentsTotal}})

Suurbritanniaga äri ajavatele Eesti ettevõtetele võib brittide Euroopa Liidust lahkumise otsus tuua tõsiseid tagajärgi. Teisalt avab Londoni kui finantstehnoloogia ja start-up'ide keskuse löögi alla sattumine uusi võimalusi nii Eestile kui ka teistele Euroopa riikidele.

Ajalugu on näidanud, et väikestele riikidele mõjub ebakindel aeg rängemalt kui suurtele, sest sõltuvus välismaailmast on ulatuslikum. Seetõttu loodab majandusanalüütik ning riigikogu liige Maris Lauri, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhetes lüüakse võimalikult kiiresti selgus majja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üksikute ettevõtete jaoks võib asi olla tõsine. Väga palju sõltub kindlasti ka sellest, milles on tehtud lepingud sõlmitud. Kui need on naelas tehtud, siis naela väga tugev kukkumine teeb ekspordi Eesti jaoks kindlasti keeruliseks. Uute lepingute saamise samuti," selgitas Lauri.

Eesti kaubavahetus Suurbritanniaga ei ole Rootsi ja Soomega võrreldes kuigi tihe - tänavu aprillis moodustas eksport Suurbritanniasse koguekspordist alla 2,5 protsendi ja import alla 2,3 protsendi.

Brittide üllatuslik otsus lööb kaardipaki laiali kogu Euroopas, ütles majandusekspert Indrek Neivelt. See tähendab tema sõnul, et tekivad uued võimalused. Londonist on tarvis hulk töökohti ära kolida ning siin võiks oma osa endale haarata ka Eesti.

"Hiljemalt esmapäeval peaks meie peaminister või rahandusminister minema küsima TransferWise'i asutajate käest, mida peaks Eesti riik tegema, milliseid seaduseid on vaja muuta, milliseid uusi seadusi on vaja teha, et TransferWise'i sugused firmad tooksid oma peakontori Eestisse nüüd, kui nad peavad Londonist ära minema," rääkis Neivelt.

TranferWise'i asutaja ja tegevjuhi Taavet Hinrikuse sõnul on peakorteri mujale kolimine võimalik, kuid hetkel nad pole sellist otsust langetanud. Küll aga võib täna öelda, et Brexiti tõttu kasvab Londoni meeskond edaspidi oluliselt rahulikumas tempos kui varem.

"TransferWise'i Londoni kontori sulgemine pole tõenäoline, ent ilmselt kasvab sealne meeskond nüüd oluliselt väiksemal määral. Ettevõtte peakorteri viimine mujale on üks võimalus, aga me pole selles osas mingit lõplikku otsust teinud," kinnitas Hinrikus.

Teise Londonis tegutseva eestlaste idufirma, Insly, juht Risto Rossar ütles, et brittide referendumi tulemus võib kinni keerata investorite rahakraanid.

"Ma arvan, et esimesena muutuvad hästi ettevaatlikuks investorid, mis teeb start-up'ide maailmas rahatõstmise palju raskemaks. Kui eelnevalt start-up'id tahtsid asutada Londonisse või Inglismaale, siis nüüd võib see küll muutuda. Kui investorid pigem investeerivad võib-olla Saksamaa ettevõtetesse kui Inglismaa ettevõtetesse, siis see, kuhu start-up ettevõtteid luuakse, võib küll natuke muutuda," rääkis Rossar.

Majandusekspertide hinnangul võib Londoni asemel tõusta rohkem kaardile Frankfurt ja Pariis ning kui Eesti oma kaardid õigesti välja mängib, siis on olukorrast võita ka Tallinnal.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: