Sturgeon: Šoti parlament võib takistada Suurbritannia lahkumist EL-ist ({{commentsTotal}})

{{1466948135000 | amCalendar}}

Šoti parlament teeb kõik, et Šotimaa saaks Euroopa Liitu jääda ning on selle nimel valmis isegi Brexitile veto panema, ütles Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon.

"Suurbritannia väljumisel Euroopa Liidust on sügavalt kahjulikud ja valusad tagajärjed. Ma tahan Šotimaad selle eest kaitsta," ütles Sturgeon. Sturgeon märkis, et muidugi palub ta Šoti parlamendi liikmetel Brexitile seadusandliku nõusoleku andmisest keelduda, vahendasid Reuters, BBC.

"Küsimus on selles, kas vaja on algatust seadusandlikuks nõusolekuks või algatust seadusandluseks, mis vabastab Suurbritannia Euroopa Liidust," ütles Sturgeon, kelle parteil on parlamendis 129-st kohast 63.

"Loogilisest vaatenurgast vaadatuna on mul raske uskuda, et sellist nõuet ei ole – kuigi ma kahtlustan, et Ühendkuningriigi valitsus võtab selle suhtes teistsuguse seisukoha ja me peame vaatama, kuhu see arutelu meid viib," märkis Sturgeon.

"Kui Šoti parlament otsustab selle põhjal, mis on õige Šotimaa jaoks, on muidugi laual võimalus, et me ütleme, et kuulge, me ei hääleta millegi poolt, mis ei ole Šotimaa huvides," lisas ta.

Šoti minister David Mundell ütles, et tema isiklikult ei usu, et Šotimaa on võimeline Brexitit blokeerima.

"Me peame seda otsust austama isegi siis, kui see meile ei meeldi – see oli Suurbritannia-ülene hääletus – see oli hääletus kõigi Suurbritannia inimeste jaoks," ütles konservatiivist parlamendiliige Mundell.

Seoses Šotimaa võimalusega Brexit peatada, märkis Mundell, et vaja on näha seda õiguslikku mehhanismi, millest on vaja läbi minna, et jõuda olukorda, kus Suurbritannia liidust lahkub.

Sturgeon teatas täna, et tema ja tema kolleegid alustavad järgmisel nädalal Brüsseli ametnikega läbirääkimisi Šotimaa jäämiseks Euroopa Liitu.

Kuigi Suurbritannia hääletas 52 protsendiga Euroopa Liidust lahkumise poolt, oli tulemus viie miljoni elanikuga Šotimaal teistsugune, kus Euroopa Liitu jäämise poolt hääletas 62 ja vastu 38 protsenti valijatest.

Päev enne lõplike tulemuste teadasaamist kinnitas Sturgeon, et teine Šotimaa iseseisvusreferendum on uuesti laual.

Septembris 2014 hääletas Šotimaa Ühendkuningriiki jäämise poolt.

Toimetaja: Merit Maarits



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: