Hispaania valimistel juhib võimuerakond
Hispaanias pühapäeval korraldatud erakorralistel parlamendivalimistel juhib lävepakuküsitluste ja 51 protsendi loetud häälte järgi senine võimuerakond – peaministri kohusetäitja Mariano Rajoy konservatiivne Rahvapartei (PP).
Esialgsetel andmetel saaks PP parlamendis 133 kohta, mis on rohkem kui eelmistel valimistel detsembris (toona 123), aga mitte piisav absoluutse enamuse saavutamiseks, milleks on vaja saada parlamendis 176 kohta. Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) saaks 90 kohta, mis on samuti suurem kui eelmistel valimistel (toona 90), vahendas Reuters.
Samas on esialgsetel andmetel kahe uustulnuk-partei toetus võrreldes kuue kuu taguse ajaga langenud. Kasinusvastane erakond Podemos saaks vasakpoolse liidu Unidas Podemos koosseisus 70 kohta (toona 71) ja Ciudadanos 29 kohta (toona 40).
51 protsendil loetud häältel põhinevad prognoosid võivad lõpptulemustest siiski oluliselt erineda, aga näitavad, et kaks lävepakuküsitlust, mis ennustasid Podemose järsku edu ja traditsiooniliste parteide langust, võisid olla ekslikud.
Hispaania rahvusringhäälingu telekanali lävepakuküsitluste kohaselt saab PP 117–121 kohta 350-kohalises parlamendis.
Kasinusvastane erakond Podemos on vasakpoolse liidu Unidas Podemos koosseisus lävepakuküsitluste järgi teine 91–95 kohaga, tõrjudes 137-aastast Sotsialistlikku Töölisparteid (PSOE) juhtiva opositsioonijõu positsioonilt. Teoorias võib Podemos koos PSOE-ga saavutada enamuse. Toetusega mõnest piirkondlikust erakonnast saaksid nad moodustada valitsuse.
Mitmed poliitikavaatlejad usuvad, et Sotsialistlik Töölispartei eelistaks moodustada PP-ga "suure koalitsiooni" või toetada pigem vähemuses olevat PP valitsust kui ühineda parteiga, mis ohustab nende olemasolu.
Poliitikavaatlejad kardavad, et uus parlament pole sugugi teovõimelisem, sest arvamusküsitlused näitavad, et sel korral valitav parlament tuleb sama killustunud nagu eelminegi. 350-kohalises parlamendis saavad tõenäoliselt kohad neli suurt parteid ja kuus väiksemat piirkondlikku parteid.
Ametlike allikate kohaselt oli kohaliku aja järgi kell 16 valimisaktiivsus 51 protsenti, mis on seitse protsenti vähem kui samal ajal detsembri parlamendivalimistel.
Suvepuhkuse algusega seoses esines ka kahtlusi, kui paljud hispaanlased tulevad uuesti hääletama, eriti kuus kuud pärast valimisi, mis tekitasid ainult "poliitilist nääklemist".
Valimised suleti meie aja järgi kell üheksa õhtul. Kokku sai oma hääle anda üle 36 miljoni inimese.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: BNS/Reuters