Eesti põldudel katsetati uut keskkonnasäästlikku vedelsõnnikulaotusmasinat ({{commentsTotal}})

Karmistuv veeseadus sunnib põllumajandustootjaid soetama keskkonnasäästlikke lägalaotusseadmeid, et loodusesse sattuv orgaaniline väetis ei põhjustaks kasu asemel kahju. Eesti ühe suurema piimatootja Väätsa Agro põldudel sai näha uusimat tehnikat, mida kasutatakse vedelsõnniku otse mulda viimiseks.

Taimekasvatuse instituudi osakonnajuhataja Kalvi Tamm ütleb, et Eesti põllumehed on viimastel aastatel ostnud palju uut vedelsõnniku käitlemise tehnoloogiat, sest sõnnikuga väetamise nõuded karmistuvad lähiaastatel veelgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui seni on see lubatud kuni 30. novembrini, siis on plaan, et see lõpeb kuu aega varem ära ja sellest tingituna põllumeestel on vähem päevi, millal nad saavad sõnnikut laotada, neil on vaja suuremat jõudlust, et sõnnik lühema aja jooksul ära laotada," rääkis Tamm.

Nüüd on põllumehel kaks valikut, kas lasta vedelsõnnik mulda viia selleks spetsialiseerunud firmadel või teha seda ise, soetades omale üldjuhul hirmkalli, kuid see-eest ka keskkonnahoidliku tehnika.

"Nõukogude ajal harjumuspärast läga põllule laotamist praegu peaaegu enam ei kohtagi. Moodsad masinad, mida Väätsa Agro põllul näha sai, viivad vedelsõnniku otse mulda," rääkis Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld.

"Kõige tähtsam on valida oma ettevõtte tingimuste jaoks selline laotamise aeg ja viis, et võimalikult palju vedelsõnnikus olevaid toitaineid jääks põldu, taimedele ja mullale ja võimalikult vähe satuks keskkonda, kus seda keegi eriti ei oota," selgitas Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Taavi Võsa.

"Ma usun, et valdav enamus vedelsõnniku käitlejaid, piimalehma ja sealiha kasvatajaid on üsna teadlikud, millised on seadusest tulenevad piirangud ja sellega seoses teevad nad ka oma investeeringuid keskkonnasõbralikkusele mõeldes," ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.

Toimetaja: Merit Maarits



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: